Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3
JUUKSED Juuste väljalangemine tähendab seda, et teisele väga lähedal ja see muudab juuk- hõbedaseks märksa varasemas eas kui Aasia juuksed surevad enne oma kasvutsükli sed läikivaks. Õige juuksehoolduse ees- rahvustel. Tumedapäised hallinevad kiire- lõppu ning langevad välja. Uued juukse- märk on säilitada võimalikult kaua juukse- mini kui blondid. karvad hakkavad kasvama, aga alles uue karva tervist ja ilu. Kui juuksenääpsus asuvad melanotsüüt-
Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii palju karvu, kui on inimesel eluaastaid. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb peenemaks. Vananedes osa karvanääpse ja -näsasid taandareneb, seega on mõningane juuste hõrenemine vanemas eas loomulik. Tavaline ehk androgeenne kiilaspäisus on päriliku eelsoodumusega füsioloogiline protsess, mille käigus karva läbimõõt järjest väheneb. Meestel jääb tavaliselt lagipea juusteta, naistel juuksed lihtsalt hõrenevad. Kiilaspäisus võib ilmneda mõnel juhul juba varakult, enne 30. eluaastat, või naistel menopausi ajal. Kiilaspäisus tekib meessuguhormoonide (androgeenide) ainevahetuse muutuste tõttu organismis. Tavalist kiilaspäisust klassifitseeritakse raskusastme järgi, näiteks uurija James Hamilton jagab selle kaheksasse raskusastmesse (8. astme korral on praktiliselt kõik juuksed välja langenud). Peanahk on tavalise kiilaspäisuse korral lööbevaba, hiljem
suguelundid. Pesemiseks kasutada sooja vett (kuum hävitab normaalse floora). Vee soojust mõõdetakse küünarnukiga, sest läbi kinda ei tunne õiget temperatuuri. Temperatuuri valikul arvestada kindlasti ka haigega, eriti eakatega, sest neil on kuuma ja külma tundlikkus vähenenud. Kõige parem viis on pritsida natuke vett käele ja jalale. Pesemise järjekord on põhimõttel ,, puhtamast mustemani". nägu juuksed käed kaenlaalused rindkere selg jalad suguelundite pesu Suguelundite pesu teostatakse vastavalt vajadusele, aga vähemalt kord päevas. Käed ja jalad pestakse laia rahuliku liigutusega, et kiirendada vereringe tegevust. Pindmine vereringe ergastub pesemisele lisaks dusi all, kuivatamisel ja kreemitamisel. Pesemine mõjub alati tõhusalt lamatiste profülaktikaks. Pesuaine määritakse nahale märja pesukindaga. Pesuaine (seep, geel jms.) peaks olema
Anatoomia ja Füsioloogia (YTM0021) 2022 Kordamisteemad I vahetesti jaok Anatoomilised tasandid, orientiirid, homeöstaas Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia – anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt liikumisaparaadiga, selgitab inimeste liigutuste seaduspärasusi. B) Normaalne ja patoloogilin
kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia. Parfüüme ja minke segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud
kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia. Parfüüme ja minke segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Soengud ja peakatted: Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud
Karva vaba nahast väljaulatuvat osa nim. tüvikuks (ka varreks, rootsuks). Karv koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend. Aluskarvadel säsi puudub. Säsi kujutab endast karva keskosas asuvat vääti, mis koosneb peenesõmeralise ehitusega epiteelirakkudest. Kooreosa koosneb pikliku kujuga sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva. Rakud sisaldavad pigmenditerakesi, millest oleneb karvade värvus. Vananedes pigmendisisaldus väheneb, suureneb õhumullikeste arv, mistõttu juuksed lähevad halliks Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk või päris valgeks. Karva koort katab koorend ehk kutiikula. See koosneb lamedatest sarvestunud tuumata rakkudest, mis katusekivitaoliselt katavad karva kogu pikkuses. Karv kasvab karvasibulast.
Kõik kommentaarid