10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saalu
Õppematerjali autor
Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (18611947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (18521926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (18671942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu
Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (1861-1947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (1852-1926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (1867-1942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu
- Suurbritannias levis tema algatusel käsitööharrastus- Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mid olid vabad klassitsismi ja ektlektika eeskujudest. Esemed: Lihtsad, funksionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. - Lootis, et käsitööesemed tõrjuvad välja tööstustoodangu. Seda aga ei juhtunud, tooted olid vaid kallimad ja isikupärasemad alternatiivid. - Pani aluse tarbekunstile. 6. Juugendstiil. Mis seda iseloomustab? Miks tekkis vajadus uue stiili järele? Nim päritolu, stiili sünd. - Kujundati kõike. Mööblit, tekstiili, riietust, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. - Esemed mida seni ei olnud seostatud kunstiga omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. - Tekkis mässuna tööstuse vastu, kuigi arhitektid hakkasid kasutama üha enam tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi.
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : skulptor, kes on vormikäsitluse
Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite (spiritism). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche, Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses
Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid