Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi läbi huumoriprisma Maailma loomise lugu Piibel tõestab, et sõna on loomisprotsessi loov jõud. Sõna loob seda, mida ütleb. Piiblis on kirjas, et alguses lõi Jumal taeva ja maa, Alles siis, kui Jumal rääkima hakkas ja ütles „Saagu valgus!”, muutus maailm elavaks - saigi valgus. Jumal lõi maailma OMA SÕNAGA, kõne kaudu. Kui Jumala sõna on lausutud, juhtub midagi.Sõna käivitab loomisprotsessi. Kõik järgnevad maailma loomise etapid on seotud SÕNA VÄEGA: „Ja Jumal
Varasemast pole arheoloogilisi ega teisi allikaid leitud. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus Esimese Saamueli raamatu 9.-11. Ptk leidub 3 erinevat jutustust selle kohta, kuidas Saulist sai kuningas: 9:1 kuni 10: 15 otsib Saul oma isa kadumaläinud eesleid ja kohtub Saamueliga, kes võiab ta kuningaks. 10:17-27 valib rahvakoosolek Sauli juhiks 11.ptk viib Saul inimesed lahingusse ning seejärel kuulutavad nad ta kuningaks. Need 3 lugu pärinevad 3 erinevast Dtr käsutuses olnud allikast. Selle asemel, et 1 neist välja valida, pidas ta õigemaks kasutada terve rea korrastavate lisanduste abil kõiki kolme kombintatsiooni. Esimene Dtr lisandusega kohtume esimese loo lõpul (10:14-16). Selles tuuakse ära Sauli jutuajamine oma onuga: 14. Ja Sauli isa vend (onu) küsis temalt ja ta teenrilt: "Kus te käisite?" Ta vastas: "Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde
Nad põletasid telliseid ja kasutasid maapinda sideaineks. Jumal nägi seda ja mõtles, et inimestel on kõigil üks keel ja see seob neid. Neile ei ole mitte miski võimatu. Ta otsustas, et segab nende keele ja paneb nad mööda maailma laiali elama, et nad liiga tugevateks ei saanud. Seda linna ei saanud inimesed kunagi valmis. Nad panid sellele nimeks Paabel, sest seal segas Jumal ära nende keele ja pillutas mööda maailma laiali. 3. pilet Joosepi lugu Joosep oli oma isa lemmik poeg. Kord nägi ta unenägu, et üksteist viljavihku kummardavad ja üks seisab keskel ja siis, et üksteist tähte, päike ja kuu kummardasid tema ees. Teised vennad olid tema peale kadedad. Nad tahtsid teda tappa, kuid Ruuben kaitses teda. Nad müüsid ta ismaeliitidele orjaks. Nad võtsid ta särgi ja tegid verega kokku. Jaakobil oli sellest väga kahju, ta leinas väga kaua. Lõpuks müüdi Joosep vaarao hoovkondlase ihukaitse pealikule. Jumal
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
KARGE MERI (1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona, kellel on palju lapsi, aga meest mitte, õrnahingeline mandritüdruk Katrina, kelle Matt Ruhve endale noorikuks toob, tujukas pastoritütar Kelli jne. EKKE MOOR (1941) Anti sõja -aastail välja koguni 3 trükis. Ekke lugu sellest, kuidas ta "lahtisi allikaid" otsis ja kust ta need lõpuks leidis. Kriitika märkis ära suure sarnasuse Peer Gyntiga, samas meenutab ka Nipernaadit, on aga viimasest stiililiselt ja ka süzeeliselt ühtlasem. Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. Pilet 3 5
«Tõesti,» vastas poeet kergelt rinda ette ajades. «Meid on õieti kaks: Jehan Marchand, kes lauad lõikas ja teatrilava püstitas, ja mina, kes tüki kirjutas. Minu nimi on Pierre Gringoire.» «Cidi» autorgi poleks võinud uhkemini lausuda: Pierre Corneille. Lugejad on muidugi märganud, et alates silmapilgust, mil Jupiter vaiba taha kadus, kuni silmapilguni, millal uue moralitee autor nii äkki Gisquette'i ja Lienarde'i naiivse imetluse osaliseks sai, on tükk aega mööda läinud. Imelik lugu: kogu rahvahulk, kes veel äsja nii ärritatud oli, ootas nüüd komödiandi sõnu uskudes kannatlikult -- see tõestab vana tõde, mida meie teatrid iga päev kogevad, et kõige parem abinõu rahvast kannatlikult ootama panna on kinnitada, et etendus kohe algab. Kuid skolaar Joannes ei maganud. «Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Kõik kommentaarid