Juudid ja juutide muusika Juudid, ka heebrealased, on rahvus, mis asus u 13. sajandil eKr Palestiinasse ja moodustas hiljem Iisraeli ning Juuda elanikkonna; mainitakse allikais III a.-tuh. lõpul eKr. Juudid elavad laialipillatult paljudel maadel; saanud nimetuse juuda hõimu järgi. (Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi (), mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk Juudamaa (Juuda järgi) elanik või siis Juuda suguharu liige. Juudid hõlmavad aga ka benjaminlasi ja leviite. Kreeka keeles võttis see sõna kuju (Iudaios) ja ladina keeles Judaeus.) Suur osa juute räägib nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka kristlust jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil Babülooniasse, sai alguse nende hajumine teistele maadele (diasporaa)
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud kõrvaltvaatajad ja ka mitmed ajakirjanikud arvavad, et probleemi juured on sügaval piirkonna ajaloos. Käesoleva töö 3 ja ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva vastuoludega seotud. Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased erapooletult vaatates võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti.
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. 13. Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika. 15. Juuda 7. saj eKr. Assüüria ja Egiptus. 16. Kuningas Joosija ja ,,deuteronomistlik reform". Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing. 17. Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine. 18
Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või "omanik?" Ugariti tekstides on tähtsamal kohal jumal Baal, mis tähendab "isand", "valdaja" või "omanik." On kasutatud ka epiteete "tugev", "võimas." Ta võib olla identne ka piksejumal Hadadiga, sest Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab." 6. Kuidas kutsuti Eli abikaasat? Eli abikaasa on jumalanna Asirat (Asera)
,,Ammu aega tagasi.." Läbi müütide õigustatakse teatud tegusid. Igavese tagasipöördumise müüt Kuldaeg vmt ja selle tagasitoomine, elustamine siin, nüüd ja praegu. Müütilise aja tagasitoomine. Müüt ja rituaal rituaale põhjendatakse sageli müütidega Müüdid on ka Pühad tekstid: Toora, Piibel (Vana Testament & Uus Testament), Koraan, Guru Granth Sahib. Oluline on ka püha keel, millega tekste edasi antakse, nt sanskriti, heebrea, araabia, jne. Araabia keel ja Koraan. Oluline on ka, kuidas müüti mõista ja mõtestada: kommentaarid, traditsioonid (traditsiooni edastamine muutuvas maailmas (Püha lugu, Püha tekst; jutustamistraditsiooni kadumine)). Normatiivne õpetus see, mis on õige. Müüdid usundiliste zanrite dünaamika kujundab kõigi inimeste mõtteilma ja elukäiku, kes neis zanrites mõtlevad ja elavad.
VÕRDLEV ÕIGUSSÜSTEEMIDE AJALUGU TARTU ÜLIKOOL 1. LÜHIKOKKUVÕTE SISSEJUHATAVAST LOENGUST Skeem 1 keskaegse Euroopa õigusüsteem Islami õigus Kanooniline õigus Heebrea õigus Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus (rahvaõigus) Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid
Pragmatismi peaesindaja. Teada paelus saksamaa füüsikaline psühholoogia suund. Religioonipsühholoogia. ,,Princibles of Psychology" 27. Mida James ütles usu kohta? 1. Religioon on inimkonna universaalne ja sealjuures normaalne fenomen. 2. Usuelu ei kujuta ühtset nähtust, vaid varjeerub suurtes piirides. 3. kõik usundid osutavad transtsendentaalsele maailmale. 28. Kes oli William Smith? Nimetage tema peamine teos. Soti päritolu heebrea ja araabia keele professor ning entsüklopedist. Arendas uut piiblipoliitikat. Teda peetakse moodsa religioonisotsioloogia rajajaks. Viitas perioodiliste riituste tähtsusele ühiskonna konsolideerimiseks. ,,Lectures on the Religion of the Semites" 29. Kes oli Nathan Söderblom? Nimetage tema peamine teos. Rootsi piiskop ja religiooniloolane, kes ehitas silla võrdleva usuteaduse ja kristliku teoloogia vahel. Piiblikriitika avastamine. ,,The Living God" 30. Kes oli Rudolf Otto
esivanemate hingega, sõnamaagia, targad;samaanid, ei ole kindlat religiooni loojat, Judaism Sissejuhatus Mõisted: · Judaism-juudi religioossete tõekspidamiste, tavade, normide, mingi ühise kogumi ühine nimetaja. · Juut(jehudi)- rahvuselt kui religiooni uskumuselt; sündinud emaliini pidi või, kes on juudi usu omaks võtnud. · Iisraeliit- tänapäeva Iisreali kodanikud; erinevad iisraelastest · Heebrealane- inimesed, kes kõnelevad heebrea keelt · Iisraelane- inimesed, kes elasid Iisraelis sadu aastaid tagasi. · Judaistika- teadusharu, mis tegeleb juudi kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 02.11 Jaan Lahe Statistika · juute maailmas: 13 746 100 · iisrael: elanikke 7 933 200(5 978 600(75%) juudid-73% sündinud Iisraelis) · suured juudikogukonnad on veel USAs, Prantsusmaal, Saksamaal juudi elanikkonnast: · 8% haredim e uktraortodoksed · 25% datim e religioossed(ortodoksed)
Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega. Kogukonna vaimne religioosne liider, suulise sõna maagia. Religiooniloojat ei ole. 4.loeng 1 osa 23.november 2012 Anu Põldsam Sissejuhatus judaismi Judaism- juudi religioossete tavade, normide kogum. Juut- religioon mis on seotud rahvusliku identideediga. Kuigi oleneb inimese enda tahtest. Identideedi küsimus. Kuigi juut on see, kellel ema on juut või ss kui ta tuleb juudi usku, ss pöördunud juut. Oleneb kui rangelt inimene judaismi norme täidab, et kui tõsiselt ta neid reegleid täidab. Heebra keeles on jehudi. Heebrealane ja Israeliit – need vana judismi nimetused. Nad rääisid heebra keelt jne. „Iisreal, kes võitles jumalaga“ Statistika: Juute maailmas: 13 746 100 Iisrael: elanikke 7 933 200 5 978 600 (75,4%) – juudid (73% sabres ehk iisraelis sündinud) 1 636 600 (20,6%) – araablased
Saatana ning mitte Allahi saadetud ~620 hakkas Muhammad läbirääkimisi pidama Yatribi linnas ning 622 läks ta Yatrib, Mediinasse see sündmus tähistab islami ajaarvamise algust Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar Muhammadit tunnustati kui riigipead Muhammad suri aastal 632 Muhammadi tüli juutidega seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa. Pärast Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif ning alles siis algab tõeline islami kujunemine. 12 aasta jooksul pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria, Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele. Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel Põhja-Aafrikast kuni Atlandi ookeanini, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan
Isegi Tiibetis oli 1959. aastani alles riigiastroloog ja tegutseb siiani eksiilvalitsuses. Moslemid vallutasid Põhja-India XI-XII sajandil, Lõuna- India XIV ja XVII sajandil. Nemadki pidid tunnistama, et islam on Indias üks paljudest religioonidest. Budiste on India elanikkonnast 0,8 % (vastupidiselt levinud valearvamusele), dzainiste 0,4 %, sikhe 2%, kristlasi 2%, moslemeid 12-13 %, hinduiste 80-81 %. Indias elab ka vähemuskogukondadena parse (zoroastriste), juute, Püha Tooma järgijaid, animiste. India on väga paljude religioonide sünnimaa. sruti sanskriti k kuuldu, ilmutus, vahetult jumalatelt kuuldud tõed, mille kuulja on otseselt avaldanud. Selle vastand on smrti, mälestus, traditsioon, vahendatud informatsioon. Sinna kuulub ka puhtalt väljamõeldud tekste. 1500/1200 600/500 eKr 4 veedat: Rgveda, Atharvaveda, Yajurveda, Samaveda. Tekst muutub pühaks, kui teda ette kanda.
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
) Nagarjuna nim teiseks Buddhaks. Totaalne eitaja (isegi Buddhat), kõik on illusioon. Igaühel on erinev illusioon. Sissejuhatus judaismi Juut algselt kasutati vaid heebrealane/israeliit, nüüd kõik, kes seda usku tunnistavad. Halaha emaliinipidi sündinud juudiks (isa polnud teada) Judaism monoteistlik juudi religioon, usutakse Jahvet Judaistika teadusharu, mis tegeleb judaismiga ja kogu selle tsivilisatsiooniga üldisemalt (kunst, keel, müstika jne) Diasporaa juudid, kes elavad väljaspool oma kodumaad 70. a. pöördeline punkt, kus tuli paljud asjad ümber teha. Ükskõik, kus juudid asusid, oli neil 3 ühist asja keel, pühakirjad ja Tihti sunniti neid kas teise usku pöörduma või asukohta vahetama. Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda. 1948 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail Azkenaasi juudid jiidishi keel Mizrahi juudid Sefaraadi juudid ladiino Iisrael · Jeruusalemm pealinn
eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi
Põllupidamisel sai täiesti valdavaks kolmeväjasüsteem (põllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, mis tegi harimise raskemaks). 15-16 sajandil suurenes rahvastiku juurdekasv tänu Vana-Liivimaa sise-ja välisvõitluste vähenemisele. 16. saj. keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud 100 000-lt 250 000-le. Osa juurdekasvust ka saksa ja rannarootsi asustus. Rootslased said oma maa vabaks omandiks osta. 15 saj. keskpaigast vene asustus Peipsi põhjarannikul. Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Sellel otsustati Aafrika kontinendi saatus ning seal ei olnud esindatud ainult need maad, kes olid huvitatud Aafrikast mingi osa saamisest, vaid ka ülejäänud suurjõud, ka USA ja Venemaa. Konverentsi päevakorras olid kolm põhiküsimust. Esiteks Kongo jõe basseini jaotamine, millest oli väga huvitatud Belgia kuningas, kelle jaoks oli Stanley juba osa tööst ära teinud. Teiseks tuli lahendada laevanduse ja kaubanduse küsimus Nigeri jõel, sest erinevatel maadel olid selle aladele oma abitsioonid, aga kõik tahtis vabadust kaubanduslikuks liikumiseks. Kolmandaks tuli välja töötada printsiibid edasisteks koloniaalvallutusteks Aafrikas. Belgia tuli sellest väga edukalt välja, sest Ühendkuningriik taandus enda lepingust Portugaliga, aga Nigeri jõel õnnestus brittidel saada tunnustus, et selle suue kuulud nende kontrolli alla. Kõigil teistel riikidel oli lubatud sellel laevasõit ja kaubandus. Prantsusmaa sai Nigeri kesk- ja
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning nüüd tunnistavad seda paljud uurijad. Moosest ja Hammurapit uuritakse ühise muinasõiguse nimetuse all koos kreeka ja ladina vanimate seadusekogudega. Kiilkirjaõigus on mõjutanud islami ja Misna õigust Akkadi keeles sõna seadus puudub. ,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne, selle täitmise eest võttis ta endale aunimetuse. Kuningas olipigem seaduse agent kui
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
