Juudi rituaalid | Teoloogia

10

odt

Judaism ja juudid

suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks

Kultuurilugu

17

docx

IISRAELI RIIK

Joonis Iisraeli lipp Joonis Iisraeli vapp Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on

Reklaam ja imagoloogia

4

doc

JUDAISM

JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr.

Ajalugu

5

doc

Judaism

Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest

Religioon

10

odt

Judaism ja juudid

suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks

Kultuurilugu

2

docx

Juudi pühad

Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle

Eetika

2

doc

Judaism

religioosse seaduse käske, nt ümberlõikamist ja hingamispäeva pidamist. 5.sajandil valmis Moosese raamat lõplikul kujul, lisndusid ajaloolised raamatud ja prohvetite raamatud. Hellenistlik ajajärk saabus Aleksander Suure vallutustega. Kuningas Heroodes Suure ajal sündis Naatsareti Jeesus. Judaismi raskuskese seisneb usuvagaduses ja sünagoogis peetavas jumalteenistuses. Nimetus juut on kasutusele tulnud 583eKr. Usulise seaduse järgi on juut iga juudi naise sünnitatud laps ja judaismi pöördnunud isik. Pühad raamatud ja õpetus. Vana Testament on juutide Piibel. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Raamatud jagatakse: ¤ Seadus ehk Toora - kõige püham, koosneb Moosese raamatutest. Kokku 613 juhist, millest 248 käsud ja 365 keelud. ¤ Prohvetid ¤ Kirjad ¤ Talmud - Toora juurde kuuluv pärimus, seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, koumiss esivanemate

Üldine usundilugu

10

docx

Juutluse pühad ja traditsioonid

Autor: Martha Mia Veelmaa Juhendaja: Marge Ensling 7.a klass Tallinn 2018 Sisukord 1.2 Juudi uusaasta.................................................................................................... 4 1.3 Lepituspäev........................................................................................................ 4 1.4 Lehtmajadepüha................................................................................................ 5 1.5 Toorarõõmupüha................................................................................................ 5 1

Kultuur