Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Jurisprudents kordamisküsimused - sarnased materjalid

igusnorm, iguse, iguste, igusteadus, rakendajaete, kohtunik, ametiisik, menetlusnormid, rakendamise, igusriigi, sanktsioon, primaar, mall, lesandeks, potees, otsustajaagaj, kompetentsi, dispositsioon, imperatiiv, normilause, ravad, isted, imalik, heks, riigiorgan, hjendamine, igused, jurisprudents, pidama, sekundaar, vormiline, kolmandaks, halduslik
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

jooksul kasutatud? Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena olnud kasutusel õiguslik tava (tekkis ürgühiskonna imperatiividena ja nende täitmise tagamiseks riigi sunnivahendite rakendamise. Õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja konservatiivne, kaitstes sageli arhailisi ja mineviku eelarvamustel rajanevadi suhteid.), juristide arvamus (ehk õigusteadus etendas õigust tähendust teatud ajaperioodil (2.-3. saj) vanas Roomas, kus mõned juristid said anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.),

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. : 1) Määratletud hüpotees ­ Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees ­ Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees ­ Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees ­ Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees ­ Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1) Lihtne hüpotees ­ Esitab normi rakendamise tingimusena üheainsa faktilise asjaolu. 2)

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. 58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? Konkreetsete juriidiliste faktide tohutule mitmekesisusele vaatamata on nad rühmitatavad mitmesuguste ühiste tunnuste alusel rühmadesse, mis mõjutavad subjektide õigusi ja kohustusi erinevalt. Juriidilisetel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikuses kordineeritud käitumises, kus subjektid ise teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi. · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Normatiivakt ehk õigusloov akt 60

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

teavet saada. 4. Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita! Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents: Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus, õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus. Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga.

Õiguse entsüklopeedia
263 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

38. Õigussuhete liigid ­ 1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi- naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. ­ Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone

Õiguse alused
254 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

26. Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. Romaani-germaani ehk kontinentaalõiguse perekond kujunes Euroopa mandril al XII sajandist Rooma õiguse teadusliku uurimise ja prakilise rakendamise alusel. Olulist osa selle kujundamisel etendasid keskaegsed ülikoolid, kus Rooma õiguse kõrval toimus ka kanoonilise õiguse uurimine ja rahvusliku õiguse kujundamine. Iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nõuetele vastava korra. Peamiseks õigusallikaks selles

Õigus
118 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuri üksusi (armee, politsei, luure) ja sunniasutused (vangla). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja kasutavad meetodid erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist ja struktuurist, ajaloolise arengu erinevusest. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvatakse: Riigipiiriga piiratud maismaa osa Riigi territoriaal- ja siseveed Õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid Maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all Kauba- ja reisipiiriga piiratud territooriumi all Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes.

Õigusõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

12. Õiguse realiseerimise viisid 1) kasutamine - seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. 2) kinnipidamine - seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. 3) rakendamine ehk kohaldamine - õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) 13. Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimise viisiks. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. 1) Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2) Õigusnormi valik ja analüüs. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs.

Õiguse entsüklopeedia
226 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eksamiküsimused

Võrdne kohtlemine. Riik jagab õiglust: annanb mõnele juurde ja teiselt võtab ära. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. · Õiguskindlus e õiguslik garanteeritus ­ riik peab looma mehhanismi, et kõikidele kehtivad samad õigused, ka neile, kes ei tea ise sellest midagi. Selleks loob riik 2 süsteemi: seadusandluse (kes ei saa aru, et ei tohi tappa, varastada jne, selle jaoks tuleb see kirja panna) ja kohtusüsteemi (mis tagab õiguse rakendamise, lähtub ainult õigusest). See peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. · Eesmärgipärasus ­ viib tagasi õigluse juurde. Õigus peab olema eesmärgiga tagada kord ja stabiilsus ühiskonnas. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides. 3. Positiivne e objektiivne õigus ­ kirjutatud õigusnormide kogum. Õigusnormide abil nähtavaks tehtud õigused. Vastasel korral avaldab riik sundi

Õigusteadus
463 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise

Õigus
44 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

mittepuutuvatest mõjutustest. Kohus on seotud üksnes põhiseaduse ja seadusega. Samas ei riku kohtu sõltumatust kohustus lähtuda seaduse alusel antud määrustest ning kõrgemalseisva kohtu otsuses sisalduvatest juhistest. · Personaalse sõltumatuse aluseks on kohtuniku ametialased garantiid - Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) (kohtualluvus) Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi

Õigus
117 allalaadimist
thumbnail
64
docx

ÕIGUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavu

Õigus alused
14 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

kummitust, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava-arusaamlike või teaduslike uskumustega) 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega. Vastavusteooria kompetentsi kuulub tõe mõiste definitsioon, koherentsusteooria pädevusse selle rakendamise kriteeriumid. 7. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Mis uskumuste süsteem? Uskumuste hulga määratlemise probleem. Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) Näiteks: Jane Austeni probleem Võtame kaks uskumust/väidet: “Jane Austen poodi mõrvari poolt”; “Jane Austen suri oma voodis”

Filosoofia
24 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

valitsuses. 8. Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks? ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud.

Õigusõpetus
525 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

 Täitmist tagatakse riigi sunniga.  Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad.  Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan)  Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni.  Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon.  Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad.  Sotsialistlik – Hiina, Kuuba: nüüdseks hakatud juba reegleid kustutama. (NV – asja õigust vähe, eraomand keelatud) 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. - Valdkonnad: avalik õigus – riik versus kodanik. Pole omavahel võrdses suhtes. Eraõigus- erahuvides, koostöö suhe, võrdsed – liisingu andja ja võtja, müüja ja ostja...

Õiguse entsüklopeedia
61 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused

Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, varg

Karistusõigus
199 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid. Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge. 1. Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita! Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline

Õiguse entsüklopeedia
156 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast. PSTS § 1 sõnastuse kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad Eestile, mitte EL-le. Põhiseaduse I ja XV peatükiga võrdne asend normihierarhias. Põhiseadusega identses muutmise korras saab muuta ka põhiseaduse rakendamise seadust, mis on põhiseadusega üldjuhul samaväärse õigusjõuga (päris tipus asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus. 10. Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid? Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4: 1) Lingvistlised 2) Süstemaatilised 3) Ajaloolised 4) Teleoloogilised

Riigiõigus
21 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa ideede ajaloo eksami kordamisküsimused

3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja 2 dimensiooni Mõiste kujunes Euroopa kodusõdade jooksul 16-17.saj. Mõiste võttis esmakordselt kasutusele Bodin. Suveräänsus - kõrgeim võim teatud territooriumil. · SISENE DIMENSIOON. Legitiimse vägivalla monopol · VÄLINE DIMENSIOON. Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga. Suverääni võim on absoluutne ja jagamatu (ei allu teistele). Suveräänne riik saab olla kas demokraatlik, aristokraatlik või monarhistlik ­ nende segud, kombinatsioonid pole riigid. Suveräänsus kuulub sellele, kel on võim anda edasi seadusi. Kui rahvas valis endale kuninga, loobus rahvas võimust. Kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab vaid jumal.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Euroopa Liidu õiguse alused kordamisküsimused

Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid:  Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523.  Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3.  Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483.  Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadus

Euroopa liidu õigus
73 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamisküsimuste vastused

TEADUSTÖÖ ALUSED Kordamisküsimused 1. Teadmiste hankimine argielus­ kust hangitakse argielus teadmisi, miks need allikad ei ole usaldusväärsed. a) Teadmine on varjatult olemas b) Meil on olemas tähelepanekuid ja kogemusi ja me teeme neile teadlikult toetudes järeldusi c) Küsime nõu autoriteedilt d) Teeme asja kohta uurimuse. Miks need allikad ei ole usaldusväärsed: a) Ainult tähelepanekud ja kogemused ilma tõestuse ja põhjenduseta võivad teadmiste alusena petlikeks osutuda. b) Meie teadmistes on lünki. c) Argimõtlemine võib olla kergekäeline ja distsiplineerimatu, mis viib valede otsusteni. d) Subjektiivne hoiak takistab teadmiste mitmekülgset hankimist. e) Autoriteedid võivad eksida. 2. Miks on vaja uurimusi läbi viia? Rakendusliku uuringu ja põhiuuringu mõiste. Uurimiste läbiviim

Teadustöö alused
232 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

15. Õiguse objektiks on esemed, asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. 16. Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise vahendatud viis, kus vajalik on volitatud riigiorgani või ametiisiku olemasolu ja tegevus. Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e

Õiguse entsüklopeedia
24 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Nimetatakse ka õigustloovaks aktiks. Mandri- Euroopas peamiseks õigusvormiks. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi , kõige kõrgemaks normatiivaktiks on seadus. Mittenormatiivne akt ehk üksikakt , mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile / individuaalsed õigusaktid. Iseloomult õiguse rakendamise aktid. NT: kohtuotsus, ametisse nimetamise – vabastamise käskkirjad. Õigusakte kehtestavad riigiorganid, kellel on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, sellepärast on õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. 15 12 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 13 Samas lk 64-66 14 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 64-66 15 Samas lk 66-67

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
426 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

1) Delegatsiooninorm 2) Definitsiooninorm 3) Õigusharu norm 1) Lihtnorm 2) Liitnorm Regulatiivsed – faktiline koosseis T ehk hüpotees ja õiguslik tagajärg R ehk dispositsioon; iseloomulik H-D struktuur. Dispositsioon väljendub kohustuse, õigustuse või keeluna. Õigustkaitsvad – eesmärk tegude keelamine/ keelatud teo sooritamisest hoidumine. R= sanktsioon. H-S struktuur. Primaarnorm – regulatiivne Sekundaarnorm – õigustkaitsev. Kuidas ametiisik peab käituma, kui primaarnorme on rikutud NB! 1. Õigusnorm peab olema kas regulatiivne või õigustkaitsev, üks kahest! 1. Kui on regulatiivne, ei saa olla õigustkaitsev 2. Kui õiguslikuks tagajärjeks R on kohustus või õigustus (luba, volitus), siis on regulatiivne. 3. Kui õiguslikuks tagajärjeks on teo keeld (keelva regulatsioon), kuid mitte sanktsioon selle eiramise eest, siis on ka regulatiivne!!!! 4

Õiguse entsüklopeedia
564 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

2. Kehtestatud riigi poolt 3. Selles väljendub riigi tahe 4. Ta on üldkohustuslike normide kogum 5. Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus: 1. Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. 2. Õiguses väljendub riigi tahe. 3. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Saksa majandusteadlane ja jurist Max Weber märkis, et poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Saksa filosoof Hegel ütles, et õigus on poliitika väljendus. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, st õiguspoliitika kaudu määratletakse, milliseid sotsiaalseid eesmärke millliste õiguslike vahenditega taotletakse. Õiguspoliitika toestub kahel põhilisel teel: 1. Õigusloome kaudu 2. Õiguse realiseerimise kaudu Demokraatlik riik on oma tegevuses piiratud: 1. Konstitutsioonist 2. Rahvusvahelistest lepingutest 3

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

õigusharude (nt tsiviilõigus, kriminaalõigus, riigiõigus, haldusõigus jne) õppeained. Õppeaine kava arvestab Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi, kuid tugineb õiguse entsüklopeedia dogmaatiliselt klassikalisele ülesehitusele. Põhimõisteteks on siin kõige üldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Instituut (ld institutum): õiguse instituut on kogum õigusnorme (resp - õigusakte), mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioon (ld institutio) õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (asutus või muu organiseeritud ühik) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames.

Õigus
43 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eksamiküsimuste vastused

ühiskondlik sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. See toimub õigusliku reguleerimise mehhanismi abil. Õigus - õiguslik reguleerimine - õiguskord, avalik kord, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused Õigusl. nähtused Õigusliku regul. mehhanism aitavad kaasa õig.reg õigusnorm, õigussuhted, õiguse rakendamise aktid õigusliku reguleerimise tagajärg Sotsiaalsed normid - normatiivne reguleerimine - ühiskondlik (sotsiaalne kord) tavanorm korporatiivsed õigusnorm moraalinorm 21. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnormi tunnused:

Õigus
268 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Nende jaoks on õigus nn õiglane õigus (ka elav õigus), mis eksisteerib objektiivsest nagunii omaette. Õigus on ühiskonna staatiline komponent. Elu (ühiskonna areng) on dünaamiline element. Positiivne õigus ei ole primaarne, tegelik õigus tekib hoopis nn õiglase õiguse konkreetsel kohaldamisel praktikas. Selles mõttes on õigus konkreetne kohtu- või haldusakt alates selle realiseerimisest. Sisaldagu norm mida tahes, alles kohtunik või ametnik annavad kohaldades sellele õige sisu. Alles kohaldades avaldub positiivse normi tegelik sisu. Positiivse õiguse norm ei ole veel kogu õigusnorm. Kohaldades täiendab nt kohtunik seda moraalinormi või printsiibinormiga, need kokku on siis alles tegelik norm. Õigusnorm avaldub täies mahus seega alles peale kohaldamist. Õigusrealism idealiseerib objektiivse õiguse õiglast kohaldamist kui õiglase käitumise akti. Oluline pole õigusnorm, vaid just õiguse rakendamine

Õigus
377 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Õiguse entsüklopeedia

põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Õiguse realiseerimise viisid. 1) kasutamine, seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. 2) kinnipidamine, seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. 3) rakendamine ehk kohaldamine - õiguse realiseerimise vorm, kui õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohtud, politsei jne.) Õiguse rakendamise eeldused ja 4 õiguse rakendamisele esitatavat nõuet. Õiguse rakendamine on üheks õiguse realiseerimise viisiks. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. 1. Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2. Õigusnormi valik ja analüüs. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 3

Õigusõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt. Monarhias ei ole kodanikke on vaid monarhi alamad. Territoorium – on ruumiline ala, mille piirdes teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Territooriumi hulka arvestatakse:  riigipiiriga piiratud maismaa osa  riigi territoriaal- ja siseveed  õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal  atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid  maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all  kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all  sõjalaevad avamerrel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon

teisisõnu süllogismi lahendamine e subsumptsioon koos imputatsiooniga. Välise argumenteerimise protsess saab alguse tegelikult palju kaugemalt. 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. Selle staadiumi põhitegevus on õigusliku otsuse tegelik elluviimine. Õiguse kohaldamise juhul ei realiseeru õiguslik otsustus iseenesest, vaid piltlikult vajab abi erilistelt institutsioonidelt ja ametiisikutelt. See tähendab, et näiteks kohtunik ei kohalda vahetult ise kohtuotsust, st ei vii seda vahetult täide. Omaette staadiumina käsitlemine johtub veel asjaolust, et otsuse õiguspärasel täideviijal võib olla seadusest tulenev teatud diskretsiooniõigus. Sellisel juhul on tegemist olustikuga, kus tõlgendamise objektiks on täitmisele kuuluv otsus. Sellisel juhul võib ilmneda otsuse täitmisega seotud asjaolude hindamisel tõlgenduslikke lahknevusi otsuse tegija (nt kohtuniku) ja täitevametniku vahel

Õiguse entsüklopeedia
249 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun