varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
2 1.1.1 Eraõigusliku juriidilise isiku asutamine.................................4 1.1.2 Eraõigusliku juriidilise isiku lõpetamine.................................6 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine .............................7 1.2.1 Avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamine...............................8 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Selles kirjatöös refereerin materjale nii Tsiviilseaduse Üldosa Seadusest, Äriseadustikust kui ka erinevatelt juriidiliste andmestikega internetilehekülgedelt, k.a. Notarikoda. Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest
.........................9 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitlen teemat juriidiline isik ning tema jagunemist eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks isikuks. Esimene omakorda jaguneb mitmeteks mitmeks erinevaks ühinguks, tulundusühistuks, sihtasutuseks. Üritan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest, nii eraõigusliku kui ka avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamisest ning juriidilise isiku tegevuse lõpetamisest. Ühtlasi on ka referaadi eesmärgiks saada uusi teadmisi ning neid edasi anda, olla kursis erinevate juriidiliste isikutega ning nende eripäradega. Töö olen jaganud vaid üheks
...................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5
.......................................... 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool,
arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. On piiratud perekonna- ja pärimissuhetes. Juriidiline isik ei saa olla kehtiva õiguse kohaselt teise juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu liikmeks, likvideerijaks, testamenditäitjaks ega pankrotihalduriks. Avalik-õiguslik juriidiline isik (riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus) ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav
TsÜS annab juriidilise isiku mõiste ja liigituse, sätestab juriidiliste isikute organite ja nende otsustega seonduvad üldpõhimõtted 14. Füüsilised isikud, õigus- ja teovõime. 15. Elukoht ja tegevuskoht. Äriõigus 16. Isiku teadmata kadumine ja isiku surnuks tunnistamine. 17. Juriidilised isikud. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (välja arvatud neid, mis on omased; 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid. Organite olemasolul on võimalik juriidilise isiku kui iseseisva üksuse tahte moodustumine ja selle väljendamine.
FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib omada kõiki tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi välja arvatud neid mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus. Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi
on nad aga kindlasti kaks erinevat asja. Õigussuhte subjektid- õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigusuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. Kompetents on riigiorgani õiguste ja kohustuste kogu, mis on talle pandud riigi poolt. Õigussuhte objekt-kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja õigusuhe. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja
ajalised) 24. Õigussuhte olemus ja mõiste. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhte säilimise tagab riik. Õigussuhe kannab määratletud iseloomu. 25. Õigussuhte subjektid. Füüsilised isikud. Juriidilised isikud – seadusega loodud isikud. -> Eraõiguslikud juriidilised isikud: Loodud erahuvides. Vastava isikuliigi kohta käivad seadused. Nt: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, turundusühistu. + sihtasutus, MTÜ – luuakse teatud varakogumi valitsemiseks. -> Avaõiguslikud: Riik, KOV, muu – Eesti Pank, Estonia, TTÜ, Haigekassa, Kultuurkapital, Töötukassa jne. 26. Subjekti õigus- ja teovõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Algab sünniga ja lõppeb surmaga (va pärimisõigus). Õigusvõime võib olla seotud vanuse, sooga jne.
· Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. ,,Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik" (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum Õigussubjektsus rangelt eristatav JI taga seisvate isikute õigussubjektsusest ... · Organi liikmetest sh juhtimisorgani liikmetest · ,,Juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele" (AÕS § 6 lg 2)
õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 16.03.2010 Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik · Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. · Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. · Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. · Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet. (näide on 2 loengu all) 3. FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, I peatükk) TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse,
· Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. · Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Selleks on seadusandja seadustega omistanud inimeste kogumile õigussubjektsuse. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik- õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. 7
Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest. Õiguse analoogia rakendatakse õiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõigus lubab analoogia põhimõtte kasutamist. Täiendavaks abinõuks seaduse rakendamisel. Füüsilised isikud Füüsilised isikud on inimesed; tsiviilõiguse subjektid; õiguste ja kohustuste kandjad Õigusvõime on isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. TSüS §7. Füüsilise isiku õigusvõime (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Kõik inimesed omavad ühetaolist põhimõtteliselt piiramatut õigusvõimet. Õigusvõimet ei saa
eesmärgi olemasolu 2. Loetle ja selgita näidete põhjal juriidilise isiku peamised tunnused Tunnused · Eristuv nimi; · Konkreetne organite süsteem, mille kaudu teovõimet teostada; · Eesmärk, mille saavutamiseks tegutsetakse; · Vastutusvõime; · Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit
Füüsilised isikud Juriidilised isikud Eraõiguslikud Avalik-õiguslikud isikud loodud erahuvides loodud avalikes huvides 1) Täisühing; 1) Riik; 2) Usaldusühing; 2) KOV üksus; 3) Osaühing ; 3) Avalikes huvides 4) Aktsiaselts; loodud juriidiline isik. 5) Tulundusühistu; 6) Sithasutus; 7) Mittetulundusühing. Subjekt on õiguslike kohustuste kandja. Isikuks olemine tähendab õigussubjektsust, isikuks ehk õigussubjektiks on tsiviilõiguses füüsilised isikud ja juriidilised isikud
suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TÄIELIKU teovõimega isik on alates 18a ja saab aru oma tegutdest ning suudab neid juhtida PIIRATUD teovõimega isik võib teha kehtivaid tehinguid vaid oma seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega. Selgita lisaks õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja? Teovõime on isiku võime teha kehtivaid tahteavaldusi ja neid vastu võtta ning osaleda seega õiguskäibes. Seda tuleb eristada õigusvõimest kui võimest olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Seega on oluline, et inimene oleks tehinguid teostama asudes saavutanud teatava arusaamise (arukuse) ja vaimse küpsuse miinimumtaseme. Sellise taseme saavutanud
2. Ühinguõigus – juriidilisi isikuid puudutav 3. Majandusõigus – pangandus- ja kindlustusõigus Miks liigitub kolmeks – nendes harudes on erinev riigi sekkumise määr (tsiviilõiguses sekkub riik kõige vähem ja majandusõiguses kõige rohkem) Näide võlaõiguslike lepingute sõlmimine (kõik võivad sõlmida lepinguid), asjaõigus (igaüks võib omada mida ja palju tahab). Majandusõigus (tahan asutada panka – aktsiaselts – mis on erinevus, panga kapital on suurem, seega on riigi sekkumine suurem) Miks riik sekkub? – riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes) Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid. Tsiviilõigus – Tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mitte
Tsiviilõiguse allikad: o Põhiseadus o Seadused o Valitsuse määrused o Ministri määrused Kohtupraktika Tsiviilõiguse põhimõtted: o Privaatautonoomia põhimõte o Hea usu põhimõte o Mõistlikkuse põhimõte Isikute liigid: Füüsilised isikud EÕJI AÕJI Inimesed Täisühing Riik UÜ- Usaldusühing KOV OÜ Muu jur isik AS TÜ- Tulundusühistu SA-sihtasutus MTÜ Füüsiline isik: o Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi
e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks kõigis õigusharudes välja arvatud rahvusvahelises õiguses. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest ehk delikti võimet. Selleks, et mõni organisatsioon astuks majanduslikesse suhetesse, peab ta olema tunnistatud juriidiliseks isikuks ehk talle peab olema antud juriidilise isiku subjektsus. Riigiorganite õigussubjektsuse määrab ära nende pädevus ehk kompetents. 22
Kas toiming on sündmus? Ei, sündmus on inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 18. oktoober 2012 3. ISIKUD Isik ja subjekt on sünonüümid. Jagunevad: · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina (Vikipeedia) · Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24.) Mis eristab objekti subjektist? Isikutel on õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi. ISIK = SUBJEKT. 3.1. Füüsiline isik § 7. Füüsilise isiku õigusvõime Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (1) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (3) Miks lõiget kolm on vaja? Sest pärimisvõime, enne elusalt sündimist.?! Kes on surnud inimene
osaliselt ka juriidilistele isikutele. See säte laiendab üksikute põhiõiguste kehtivusala teatud isikute ühendustele. Ilma § 9 lga 2 oleksid põhiõigused ainult füüsiliste isikute õigused. Lõike 2 koosseisu moodustavad kolm kumulatiivset tunnust: 1) tegu peab olema juriidilise isikuga § 9 lg 2 tähenduses; 2) juriidilise isiku põhiõigusvõime peab olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega; 3) juriidilise isiku õigusvõime peab olema kooskõlas vastava põhiõiguse olemusega. Paragrahvi 9 lg 2 õiguslik tagajärg on, et põhiõigusvõime laieneb konkreetsel juhul juriidilisele isikule. 5.1. PS ei ütle sõnaselgelt, mida tähendab „juriidiline isik”. Tegemist on seaduse tasandi mõistega, millel on õiguskeeles väljakujunenud tähendus. Juriidiline isik on abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime. Siiski ei kattu PS mõistekasutus seaduse mõistekasutusega
Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele suunatud teod. Õigusvastased teod on nt lepinguliste kohustuste rikkumine ja kahju õigusvastane tekitamine, nt asja kahjustamisel tekib omanikul kahju hüvitamise nõude õigus kahjustaja vastu. Isiku ja õigussubjekt on tsiviilõiguste j akohustuste kandja ja tsiviilõigussuhted saavad eksisteerid aianult isikute vahel. Isikut tsiviilõiguses eristab õigusvõime ja teovõime, siis on tal ka deliktvõime. Isikuteks on füüsilise dja juriidilised isikud Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsviilõigusi ja kanda kohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel, nt pärimisõiguse son inimloode õigusvõimeline alates eostamisest., kui laps sünnib elusana
Tava tekitab käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduuvaks. Kuid tava ei saa muuta seadust. Õigusteoorias on vaieldud selle üle, kas kohtupretsedent on õigusallikaks. Tsiviilõiguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nõuetele, mis esitatakse õigussubjektile ka teistel õigusharudes ja mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik võ juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa isik ka vabatahtlikult
varalistes suhetes, lepingu rikkumises v kahju tekitamises. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumises ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 9. õigussuhte subjektid Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja 10. õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest.
Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood, elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt. Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad. Kes on õigussubjektid e füüsilised ja juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega.
FÜÜSILINE ISIK b) eluliste asjaolude vastavuse kontroll normi koosseisule Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik. c) õigusliku tagajärje kindlakstegemine (otsustamine). Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. 1 Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
