sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju küpsetas ära, st konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati lugemisoskus ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia. Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid arusaadavaks 19. saj lõpuks. 20 saj Hattusa linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
