Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Astrid Madsen
Õppematerjali autor
Kartesiaanlik teadmise määratlus – selleks, et midagi teada: 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma See teooria on füüsilise maailma suhtes liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta pole vääramatult õigustatud, seega ei saa neid teadmiseks pidada. KTM viib skeptitsismi füüsilise maailma suhtes. Descartes püüdis seda skeptitsismi vältida,väites, et Jumal ei lase meid eksitada ja teeb nii et meie tajud on reaalsusega kooskõlas (aga kuidas me teame, et Jumal seda tagab?) Descartes: me ei eksi, kui usume üksnes ideid, mis tunduvad selged ja distinktsed. Ratsionalism - meie teadmised pärinevad mõistusest, mitte kogemusest. Paratamatute tõdedeni võib jõuda mõistuse abil, meeltele toetumata. Empirism - suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Empirism lõdvendab õigustuse tingimust
Kas meil on kehast eristatav hing, mis saab eksisteerida ka kehata? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime ja mida ei tohi teistele teha? 30. Filosoofia ja religiooni erinevusi Küsimise, vastamise ja arutlemise viisid võivad olla üsna erinevad. Filosoofias püütakse tugineda üksnes mõistusele ja ratsionaalsele uurimusele. Filosoof ei pea ühtki õpetust või teksti lihtsalt ,,tõe pähe võtma". Usundites käibivad sageli tõeallikatena ka üleloomulik ilmutus ja pühakiri. Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad
ühenduse vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, siis ei saa interaktsioon toimuda Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjusliku interaktsiooni nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Malebranche’i okasionalism: füüsilised ja vaimsed sündmused ei põhjusta midagi. Jumal loob igal hetkel uued sündmused nii, et vaimusündmused ning füüsilised sündmused on omavahel kooskõlas. Epifenomenalism Epifenomenalism – vaimusündmused on epifenomenid, nad ei põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste sündmuste poolt. Kui tavaarusaama kohasel põhjustas hambavalu soovivaluvaigistit võtta, on epifenomenalismi järgi mõlemad vaimuseisundid põhjustatud vastavate ajuseisundite poolt, mis on omavahel põhjuslikult seotud
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus.
katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust 2) see kord ja plaanipärasus ei saa olla juhus, vaid see peab olema planeeritud. Järelikult: 3) on olemas planeeriv olend- jumal või veelgi pikemalt ja täpsemalt saab soovi korral lugeda teleoloogilisi argumendi kohta kasvõi vikipeediast (alljärgnev on copy-paste sealt): /Teleoloogiline argument kujutab endast argumenti plaani või eesmärgi põhjal (teleos tähendab kreeka keeles 'lõpuleviidud, täielik'). Inglise keeles argument from design. Siin on taas tegemist mitte niivõrd ühe selgepiirilise argumendiga kui terve argumentide perekonnaga. Lähtekohaks on mõte looduse eesmärgipärasusest ja otstarbekusest
Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus? Kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Vabastatud kõikidest vastuoludest. Näiteks vana testamendi jumal vahel kiusab inimesi proovilepanekuks, uue testamendi jumal on armastaja ja heatahtlik tüüp
- Ekvivokatsioon: argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele - Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus: inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat. TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL? - Jumal on kõikvõimas, kõiketeadev, läbinisti hea--- teistlik Jumal. (filosoofid tegelevad eelkõige selle olemasolu tõestamise ja kummutamisega) DISAINI ARGUMENT - Võtame kella, mis koosneb väikestest osadest: igal oma ülesanne. On
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid