Juhtumiplaan: Voldemar Probleemid Alkohoolik, töötus, piirkonnas on vähe tööpakkumisi Puudub töökogemus Stress Puudub kontakt perega Ressursid Elab sotsiaalkorteris (tugevused, Iseseisev igapäeva tegevustes võimalused, sh Keskharidus teenuse saaja enda ressursid, mis aitavad Puuduvad terviseprobleemid Teinud juhutöid, valmis edasi õppimiseks Valmidus muutusteks Takistavad tegurid Puuduvad tööpakkumised Puudub töökogemus Alkoholilembus Tugivõrgustiku puudumine Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osutaja/ hindamise
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimi
Arutlus Ma võtsin selle teema, sest arvan, et tänapäeval noortel on palju raskem, kui nendel, kes elasid 25 aastat tagasi. Minu arutlus sellel teemal põhineb võrdlemisel. Kui minu vanemad ja nende klassikaaslased olid minu vanuses, nad juba teadsid , millega hakkavad tegelema pärast kooli lõpetamist. Nendel oli juba enda eluplaan. Nad teadsid, et lõpetavad kooli, saavaad keskhariduse, aga peale seda- kes kuhu tahab minna. Mõni läks kohe tööle, teised- õppima. Võib ütelda, et praegu midagi ei ole muuttunud, meie samuti lõpetame kooli ja samuti jagume kaheks grupiks- töötavad noored ja tudengid. Aga tänapäeval need mõlemad grupid põrkuvad kokku tõsiste probleemidega. Vaatame neid probleeme eraldi. Alustame tudengidest. Minu meelest, varem oli kergem. Sul oli võimalus minna ükskõik mis linna suures riigis- NSVL-us ja valida seda eriala, mis sulle meeldib. Ainus takistus sinu ja õppimise vahel olid sisseast
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid..........................................
(sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm. Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm. Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule (vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele (dokumendid juhtumiplaan, haiguslugu, varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm. Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös. Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest: · Maslovi püramiid · Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne.
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja avaldumisviise, sellepärast jagan ainetöö kahte suuremasse teemapunkti: tööstressi ole
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kõik kommentaarid