10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tönna Töi
Õppematerjali autor
2 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 3 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Töökindluse ja elektriohutuse huvides hakatud järjest sagedamini asendama õhukaablitega. · Juhtmete ja kaablite eri soonte isolatsioon on vastavalt soonte otstarbele eri värvi. · CENELEC kehtestas harmoneerimisdokumendi uue väljaande HD 308 S2:2001, mis määratleb nii paindkaablite kui ka kohtkindlate kaablite soonte värvid. · Neutraaljuhi (N) värvina tuli kasutusele sinine, faasisoonte märgistamiseks kehtestati pruun, must ja hall, kusjuures pruun on esimese faasisoone värv. Üleminek uuele värvisüsteernile lõppes 1. aprillil 2006.
8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata 16) Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata 17) Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad 18) Mittelubatavad N-juhi transiitühendused 19) Mõõtmisel PE ja N vahel on takistus 200 20) Klemmide mõõdud ei vasta kaablisoone ristlõikele, klemmid kinni keeramata 21) Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest 22) TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis. 2. Eripaigaldised jm. 1) Turvatoiteahelate sõltumatus
2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Sisekaablite paigaldus 4.3 Väliskaablite paigaldus 4.3.1 Maa- ja kanalikaablite paigutamine 4.3.2 Õhukaabli paigaldus 4.3.3 Veekaablite paigaldus 5
energiasüsteemi, s.h ka elektrivõrgu pideva arendamise vajaduse. Muidugi tuleb arvestada ka mitmesuguseid muid trende. Tarbimise kõrval tuleb eelkõige arvestada seadmete jääkressurssi (amortiseerumist) ja nen- de tehnilist seisukorda, mis on sageli üheks võrkude rekonstrueerimisva- jaduse põhjuseks. Tehniliste lahenduste leidmisel tuleb silmas pidada ka võimalikke tehno- loogilisi uuendusi planeerimisperioodil (uued jaotlate, lülitite, juhtmete, kaablite tüübid, automatiseerimis- ja juhtimisvahendite areng jms), sea- dusandluse ja klientide poolt võrgule esitatavate nõuete (töökindluse, pinge kvaliteedi, ohutuse ja loodushoiu osas) muudatusi jne. Projektivariantide majandusliku elujõulisuse hindamisel ja finantsplaani- de koostamisel tuleb prognoosida elektri tariifimäärade arengut, seadme- te, materjalide ja maa hinna muutusi, töötasu määrade muudatusi, inflat- siooni määra ja laenuintresside määra jne
puhastamine, kaevamine vms. Oma kinnistu piires tohib kinnistu omanik kaevata kaabli kraavi ja paigaldada sellesse kaablit vastavalt eelnevalt koostatud projektile, millest peavad olema toodud kaevetööde tingimused. Kaeve töödel tuleb jälgida, et ei vigastataks teisi maa kaableid, kui maakaevamisel paljastub telliste või betoon plaatide rida või hoiatuslint ja kaabli kohta puudub teave tuleb töö kohe katkestada ja kohale kutsuda elektri või sidevõrgu esindaja. Magistraal kaablite vigastamise võib kaasa tuua trahve, elektrikaablite vigastamine on aga pealeselle eluohtlik. Enne kaabli kraavi kinni ajamist peab kohale kutsuma elektritöötaja, kes kontrollib, kas töö on tehtud projekti kohaselt ja vormistab tööde joonised ja aktid. Kaablite ühendustöid võivad teha üksnes elektriala asjatundjad . Elektritöö ettevõtja poolt sooritatavad elektritööd Elektri paigaldise käitu reguleeriva standardi järgi nim elektri tööks tööd elektripaigaldises,
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660oC ja tihedus 2700 kg/m3 Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit võimangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad kahte rühma termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Esimesse rühma kuuluvad sulamid mangaaniga(1...1,6%) ja magneesiumiga(2...2,8%). Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on tugev ja sitke materjal. Sisaldab kuni 7% vaske ja kuni 1% magneesiumi,
Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660oC ja tihedus 2700 kg/m3 Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit võimangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad kahte rühma termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Esimesse rühma kuuluvad sulamid mangaaniga(1...1,6%) ja magneesiumiga(2...2,8%). Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on tugev ja sitke materjal. Sisaldab kuni 7% vaske ja kuni 1% magneesiumi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid