100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
157 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krissumar
Õppematerjali autor
seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust informeerida. Suhtlemise komponentideks on : teabevahetus ehk kommunikatsioon tajumine ja tunnetamine mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
Eesmärk: Teada saada, mida peavad töötajad puudusteks oma organisatsioonis. See näitab ka nende rahulolu ettevõttega. Vastused: Vastused: Kahe sõnul ei ole vaja organisatsioonis midagi muuta. Praegune süsteem on nende arvates toimiv ja ei leia vajadust muudatustele. Keskastmejuht laiendaks enda ja teiste samal positsioonil töötavate inimeste vastutust ja jätaks juhataja tööks ainult organisatsiooni juhtimise. Raamatupidaja soovis paindlikumat tööaega, mis hetkel on kaheksast viieni. Ta põhjendas seda sellega, et ta õppis kolm aastat kaugõppes töö kõrvalt ja see oli tema jaoks üsna koormav. Ostujuhi arvates oleks vajalik tiimitöö edendamine ning et kõik oleksid orienteeritud ühisele lõppeesmärgile, mis omakorda tagaks klientide suurema rahulolu. Kõik töötajad võiksid olla informeeritud eesmärkidest. Ka
Organisatsioonikultuur on ühtlane Sihtrühmad organisatsioonis 11.3 Sihtrühma põhised (tippjuhid, keskastme juhid, tippspetsialistid, spetsialistid jne) Tegevuspõhised (telefoniteenindajad, letiteenindajad, objektidel käivad teenindajad jne) Hoiakute ja väärtusepõhised (võtmeisikud, aktivistid, potentsiaalsed uued juhid, uued töötajad jne) 2 Veel liigitamise alused: koolitustase, erialane tase, ametialane tase, huvitatus, seisukohad . Sisekommunikatsioon horisontaalne - üksuste vaheline (n ettepanekud koostööks, andmete esitamine osakondadele, nõupidamiste koordineerimine) vertikaalne juhtkonnalt allapoole (n ülesanded, muutused, instruktsioonid, aastaplaan, töölevõtmise kord) töötajatelt juhtkonnale (n tööresultaadid, probleemid, ettepanekud, kaebused)
Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria Hügieenifaktorid: töötasu, töötingimused, inimsuhted ülemusega, alluvatega, töökaaslastega, juhtimise kvaliteet, kindlustunne tööl, töökultuur, töö ja puhkeaja tasakaal (põhjustavad rahulolematust) Motivatsioonifaktorid:
operatsioonidejuht, haldusjuht, jne4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. 3 Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Oluline Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine
4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika. S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline Mittepakiline I tegevused II tegevused Olu Kriisid, pealepressivad Ennetamine, suhete loomine, uute line probleemid, tähtajalised võimaluste äratundmine, planeerimine projektid
..............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ................................................................................................... 19 Käskimine ehk autokraatne juhtimine, ...................................................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ..........................
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1KOMMUNIKATSIOONI LIIKUMINE ORGNAISTASIOONIS.......................................4 1.1Vertikaalne kommunikatsioon organisatsioonis............................................................4 1.2Horisontaalne kommunikatsioon organisatsioonis........................................................4 1.3Diagonaalne kommunikatsioon organisatsioonis..........................................................5 2KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID.....................5 2.1Kommunikatsiooni füüsilised takistused.......................................................................5 2.2Tajuga seotud kommunikatsioonitõkked.......................................................................5 3KOMMUNIKATSIOONI PARANDAMISE VÕ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid