PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5
2 SISSEJUHATUS 3 EELARVE Eelarve on meetmete plaan, milles ennustatakse tuleviku majandustehinguid, tegevusi ja sündmusi rahalistes ja mitterahalistes näitajates. Eelarve koostamisel peavad organisatsiooni juhid enne strateegiiste eesmärkide seadmist vaatama tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga
plaanidele; otsustamine - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel; firma juhtimise infosüsteem - ulatuslik süsteem, mis hõlmab ja korraldab kogu ettevõttesse sisenevat infot. --- Joonis. Kavandamise ja kontrolli tsükkel Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuste kvaliteet sõltub info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potentsiaalsed probleemid. Arvestusinfo on samuti äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses). Veelgi tähtsamaks muutub arvestusinfo siis, kui on tegemist valikuga alternatiivide vahel. Valiku tegemine eeldab reeglina konkreetse alternatiiviga kaasnevate
3. protsesside lihtsustamise; 4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise PLANEERIMINE HÕLMAB: prognoosimist erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?) eelarvestamist FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra
muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid. · MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD otsekulud ja ettevõtte üldkulud, sh abiteenuste kulud. TOOTE KULUTUSED JA PERIOODI KULUD · TOOTE KULUTUSED - Toote kulutus on tehtud põhitegevuse protsessis seoses ostetud või müügiks toodetud varude soetamisega. Toote kulutuste selgitamiseks kantakse kõik tootmiskulud toodetele. Toote kulutused tootmisettevõttes jagunevad: a) otsesed materjalikulud; b) otsesed tööjõukulud; c) tootmise üldkulud; d) töötlemiskulud.
· Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud Kaudkulud + = Organisatsiooni üldkulud =
kui ka viimati loetletud toimingute järele. Kuuendaks probleemiks võib pidada püüdu aastaaruande koostamise tarvis kogutud kuluinformatsiooni kasutada ettevõtte juhtimisotsustes. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt peavad tootjad jaotama perioodi tootmiskulud kõigi valmistatud toodete vahel. Kaubavarude hindamissüsteemid jaotavad need kulud – tööjõukulu, ostetud toormaterjal, tootmise üldkulu. Perioodi tootmiskulud jagunevad raamatupidamise aastaaruandes kahe kirje vahel: müüdud kaupade kulu kasumiaruandes ja bilanssi kantud müümata kaubavarude vahel. Finantsarvestuse printsiibid ei nõua jaotatud üldkulude põhjuslikku seotust üksikute toodetega, seega jaotavad paljud ettevõtted üldkulusid otsese tööjõukulu alusel, ehkki otsene tööjõukulu moodustab võib - olla vähem kui 5% tootmise kogukuludest. Lisaks sellele võivad firmad rakendada ühtset
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2
6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule:
1) lihtne kasutada 2) ei ole üldkulude jaotamist ning keeruka süsteemi väljatöötamist ( kohati jaotamatud, nt tootmisdirektori palk) 3) Püsikulud ilmnevad ajaliselt, nad ei ole tegevusmahuga seotud. Kantakse kuludesse nende ilmnemise perioodil, nt töötasu, rent, maksud. 4) Aruanded, mis koostatakse osakuluarvestuse meetodil, lähenevad rohkem tegelikule olukorrale. 5) Võimaldab kiireid otsuseid, allahindlusi, paindlikke müügistrateegiaid. Tootmise üldkulud täiskuluarvestuses jaotatakse tervikuna jaotusalustest lähtudes toodete vahel, osakuluarvestuses eristatakse tootmise üldkulude 2 komponenti: muutuvad tootmise üldkulud ja püsivad tootmise üldkulud. Muutuvad tootmise üldkulud jaotatakse tooteühikutele, püsivaid vaadeldakse perioodikuludena. Täiskuluarvestuses puhtalt skeem 2, tuleb välja brutokasum, ärikasum. Osakuluarvestuses
3. Kumma allüksuse juhtimine on efektiivsem? Lahendused: 1. Investeeringu rentaabus = puhaskasum / investeering Osaka = 210 000 / 1 000 000 = 0,21% Yokohama = 720 000 / 4 000 000 = 0,18% 2. Jääkkasum= puhaskasum - (nõutav tulumäär* investeering) Osaka = 210 000 (0,15 * 1 000 000) = 60 000 Yokohama = 720 000 (0,15 * 4 000 000) = 120 000 3. Yokohama ( sest puhaskasum ja jääkkasum on suuremad) Ülesanne 6. Nova Company tootmise üldkulud erinevate tegevusmahtude juures on alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000
määratletavad.kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse,kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel.üldkulude jaotamise aluseks on vastav leping, töötellimus või partii. 2)protsessi-järgne kuluarvestus- kasutatakse siis, kui tooted või teenused on järjestikuste, pidevate või korduvate operatsioonide tulemuseks. Selleks kulud arvestatakse keskmisena perioodi kuluühikule ning üldkulud jagatakse toodetud ühikute arvuga, et saada keskmist ühikukulu. KULUKANDJATE ARVESTUS.jaguneb: 1)ühik-kulukandja arvestus ja 2)periood-kulukandja arvestus. Kulukandjate arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide ja kulukohtade arvestus.selle valdkonna peamised ül on: 1)omahinna kalkuleerimine hinna alampiiride määratlemiseks, 2)pooltoodangu ja valmistoodangu maksumuse määratlemine ja 3)tulemusüksuste majandustulemuste määratlemine. Kulukandjatena
G = 400 000: 300 =1333,3 H = 400 000: 500 = 800 I = 400 000: 700 = 571,4 K = 200 000 : 500 = 400 J ja K = muutuvkulu on ühe ühiku kohta sama C = 300 x 400 = 120 000 E = 400 000+120000= 520 000 M= 1333,33+400 = 1733,33 N = 800+400 = 1200 P = 571,4+400=971,42 D = 700x400 = 280 000 F = 400 000+ 280 000 =680 000 2. Selgita järgmiste mõistete sisu OMA SÕNADEGA (arvesse ei lähe copy konspektist või mõnest teisest allikast) ning too ka lühike numbriline näide eelarvete koostamise kohta, sh eelarveridade arvutusvalemid vajadusel (10P): a) eelarve - Eelarve on rahaline plaan tulude ehk sissetulekute laekumisest. Kust ja kui suures ulatuses raha laekub ning kulude ehk väljaminekute arvestusest, millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse. Eelarve koostatakse juhtkonna poolt. Mõningates ettevõtetes võetakse arvesse ka osakondade juhtide poolt esitatuid eelarveid
kutsutakse lühendiga IFRS. IFRS (International Financial Reporting Standards) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. IASB (International Accounting Standards Board) - Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu. 7 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning Siseaudit jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute õigsust, juhtimisotsuste õigsust, seadustest kinnipidamist jne Internal auditing Auditeerimine välisaudit, kes hindab aruannete õigsust (aruanded õigesti koostatud), seadustest kinnipidamist Auditing
Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Rühmale RP089 RP089 Esitamise tähtaeg 03.02.2010 04.02.2010 Lahendada ülesanded! 1. AS PUIT on spetsialiseerunud magamistoa kummutite tootmisele. Kuus toodetakse ja müüakse 50 kummutit, mille summaarsed kulud on: Tootmisruumi rent 5 000 kr / Puit 30 000 kr 600 kr kummut / Tööliste töötasu (sõltub toodete tootmismahust)
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000
Allikas: autori koostatud 21 Lisa 6. Bilansi prognoos Lasteaed Karikakar 2015-2016 2015- 2016- Bilansi prognoos * 2015-II III 2015-IV 2016-I 2016-II III 2016-IV Aktiva Raha 16 974 25 255 26 768 35 556 44 356 53 236 62 195 Laekumata arved 0 0 0 0 0 0 0 Varud 500 900 1 000 1 100 1 150 1 200 1 250 Käibevara kokku 17 474 26 155 27 768 36 656 45 506 54 436 63 445 Põhivara (jääkväärtuses) 14 625 14 850 15 025 14 175 13 325 12 475 11 625 Aktiva kokku 32 099 41 005 42 793 50 831 58 831 66 911 75 070 Passiva
I aasta II aasta Kas ettevõte hakkab/on registreeritud käibemaksukohustuslaseks (jah/ei) jah jah Krediiti müügi osakaal käibest (kui suur osa müügiarvetest laekub järgmisel kuul) % 3 3 Hoonete amortisatsiooninorm % 2 2 Seadmete amortisatsiooninorm % 15 15 Immateriaalse põhivara amortisatsiooninorm % Finantsprognooside täitmise juhend 1. Täita ära "Algandmed" lehel kõik rohelise taustaga lahtrid! 2. Täita ära "Tooted" lehel kõik andmed! NB! Sinisega täidetud lahtrid on näitlikud ja neid saab muuta! 3. Täita ära "Bilanss" lehel eelmise tegevusperioodi veerg (B) kui majandustegevust on varem toimunud 4. Täita ära "Kassavood" lehel tühjad lahtrid! Siin esitada andmed projekti esimese 12 kuu kohta.
..............................................................................37 IV EELARVESTAMINE 39 1.Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted.............................................................................46 5. Dünaamiline eelarvestamine.............................................................................................52 V ANALÜÜS 57 1.Finantsanalüüs......
Väärtus- Strateegiline keskne mõtlemis- ettevõtte võime Mitme strateegia Konsensus- aasta Jätkuvale likud juhti- eelarved konku- mismeetodid Aasta- Hälbe- rentsi- Soodustav eelarve analüüs eelisele väärtussüs- Funktsio- Ressursi- suunatud teem ja naalsed vajaduse äri- ettevõtte fookused analüüs strateegiad kultuur I
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks. Kui kuludesse kantud nõudesumma või osa nõudesummast siiski hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend.
käitumise erinevusel), tegev(põhineb võimsuste kasutamisel või mittekasutamisel) Kulukogum- koosneb kuludest, millel on sama kulukäitur. Tegevuse kulukogumi moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud. Kulukäitur- iga mõjur, sündmus, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis. Kulukäituri liigid: Mahupõhised kulukäiturid- mahul põhinevad kulukäiturid, mille alusel jaotatakse üldkulud. Nendeks on näiteks töötunnid, otsene materjalikulu, toodete arv. Tegevuspõhised kulukäiturid- kulukäiturid, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Struktuursed kulukäiturid- hõlmavad pikaajalise mõjuga plaane ja otsuseid. Juhtimislikud kulukäiturid- kasutusel lühiajaliselt (kulude juhtimises) kulude vähendamise eesmärgil
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.-
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06)
· liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed.
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
· Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu.
protsendimeetodit 35. Loetle eelarve funktsioonid; Eelarve funktsioonid: _ kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist jaotumist; _ on aluseks majandussubjekti tulevikus oodatava finantsseisundi hindamisel; _ on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga. Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 36. Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: _ müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; _ müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: _ tootmiskulude eelarve; _ müügi- ja turunduskulude eelarve; _ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve.
1. Pagarilt ostetakse väikseid kooke hinnaga 6 krooni tükk. On teada, et jääktulu määr on 15%. Milline on koogi müügihind? ÜMH 100% ÜMK= 6 krooni 85% JTmäär= 15% 6 - 85% 85x= 600 x 100% x= 7 Vastus: Koogi müügihind on 7 krooni 2. Ettevõtte kulud ühele tootele eelarve järgi kui toodetakse ja müüakse 10 000 toodet on järgmised: Põhimaterjali kulu 15 krooni Põhitöötasu kulu 5 krooni Tootmise lisakulude muutuv osa 10 krooni Tootmise lisakulude püsiv osa 20 krooni Müügikulude muutuv osa 2 krooni Müügikulude püsiv osa 4 krooni Leida: tootmiskulude kogusumma, kui valmistatakse 20 000 toodet; perioodikulude kogusumma, kui müüakse 5 000 toodet. Tootmiskulude kogusumma (20 000 tk): 10 000 20 000 15 x 10 000= 150 000 300 000 5 x 10 000= 50 000 100 000 10 x 10 000= 100 000 200 000 20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
