Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada
kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l 1061 ] on kulukäiturit defineeritud kui majandusüksuse tegevust iseloomustavat suurust, mille muutmist käsitletakse kulude muutumise põhjusena. 8 Enne kulude kogumist, analüüsimist ja kontrollimist on tähtis, et kõik kulud (töö, materjal, üldkulud jms) oleksid täpselt liigitatavad ja oleks võimalik määrata
......................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13
müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei avalda, st nad jäävad konstantseks nii tegevusmahu suurenemisel kui ka vähenemisel. Eristatakse püsivaid omamiskulusid ehk siduvaid püsikulusid ja diskretsionaarseid püsikulusid ehk püsivaid suvakulusid: - püsivad omamiskulud – püsikulud, mis tulenevad seadmete, hoonete või muu vara omamisest, samuti tippjuhtidega sõlmitud lepingutest; - püsivad suvakulud – püsikulud, mis on seotud perioodiliselt langetatavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi. 9 Segakulud on kulud, millel on nii püsiv- kui ka muutuvkomponent. Näiteks telefonikulu puhul on püsivkomponendiks abonenttasu ja muutuvkomponendiks kõne maksumus
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid; 4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks 2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve 11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget)
määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid
Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16) Võimendus Tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte
vahetult ettevõtte põhitegevusega seotud kulude ja tulude pikaajalist plaani. Tootmiseelarve koostamise käigus koostatakse kaks eelarvet : tootmiskulude ja perioodikulude eelarved. Tootmiskulude eelarve koostamiseks tuleb kindlaks määrata eelarveperiood, tootmise tase, aeg ja koht, vajalikud tegevused, tootmisstandardid tootmise efektiivsuse hindamiseks, nõuded materjalidele, tööjõule ja üldkulud. Tootmiskuludeks on tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud. Ideaalsetel tingimustel on tootmine kavandatav ja kindlaksmääratav kuude lõikes aastate kaupa. Tavaliselt on aga raske täpselt plaanida tarbijate nõudlust sesooniti. Paljud ettevõtted püüavad hoida tootmist ja varusid tasakaalus, hoides varusid mõistlikkuse piiril. Vaatamata hoolikale planeerimisele, leidub perioode, mil tootmine ületab müüki ja valmistoodang kuhjub ladudesse ning vastupidi, leidub perioode, mil varud vähenevad väga kiiresti (viide 2).
rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11. DuPonti suhtarvude süsteem DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 12. Ettevõtte kasumiläve analüüs (kasumi-kahjumi punkt) Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud – kulud on võrdsed. Kui müügikäivet suurendada, tekib kasum, ja vastupidi, kui müügikäivet vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine:
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum EBIT: S*DOL*EBIT0, kus EBIT1 = EBIT0 - EBIT, kus EBIT - ärikasumi muutus EBIT1 - kavand ärikasum S - müügi muutuse % DOL - S muutuse mõju EBIT-le(%)
üldhalduskuludeks. Lisaks muidugi finantstegevusega seotud kulud, aga nende osas on skeem 1 ja 2 identsed. Skeem 2 puhul kantakse otsekuludesse vaid müüdud toodangu kulu (COGS). Selle hulgas on lisaks ka see osa põhivara kulumist, mis kasutatakse otseselt toodete/teenuste müügiks. Samuti arvestatakse siia tootmistööliste tööjõukulu, kes otseselt tegelevad toodete toomisega. Tuleb rõhutada, et siia hulka kuuluvad ka tootmise üldkulud. Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna" ehk tuluna).
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli
Väliseid infotarbijad (omanikud, võlausaldajad, riigiametid jne) saavad ettevõtte kui terviku kohta pildi finantsarvestuse tulemi alusel. Ettevõtte sisesed infotarbijad (juhtkond, töötajad jt) vajavad aga informatsiooni, mis võimaldaks neil ettevõte edukaks töötamiseks või uue projekti käivitumiseks vajalikke otsuseid vastu võtta ning hinnata erinevate struktuuriüksuste ning tegevuste tulemusi. Ettevõtte siseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Nii finants- kui juhtimisarvestuse elemente ühendab endas kuluarvestus, mis jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis. Seega tuleks juba ettevõtte loomisel paika panna täpsed kuluarvestuse põhimõtted. 1. Kuluarvestuse eesmärgid Alustava või väikese ettevõtte puhul võib esialgu tunduda, et tähtis on ainult ülevaade raha liikumise üle ning kulutuste täpsemale rühmitamisele ja analüüsile polegi
· Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. 16 · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
· Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. · Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. · Kulud (E.Linnaksi järgi) 16 · 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud · 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine · Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest · Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma · Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõive
mõjutavate probleemide vältimiseks. 17. Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus. Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist. Kulud (E.Linnaksi järgi) 1) Tootmiskulud o Tootmise otsekulud o Tootmise üldkulud 2) Perioodikulud o Halduskulud o Turustuskulud o Intressid o Areng- ja uurimine Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad: o Otseseid materjalikulusid o Otseseid tööjõukulusid o Tootmise üldkulusid Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). Püsikulud ei muutu lühiperioodil, tulenevalt püsiressursist. (FC- fixed costs) Muutuvkulud muutuvad koos toodangu mahu muutusega. (VC variable costs) Kogukulud = püsikulud + muutuvkulud (TC total costs = FC + VC) Kui toodang on 0, siis kogukulud = püsikulud. Piirkulu (marginal cost, MC) = TC muutus / TP muutus Ehk MC = VC muutus / TP muutus. Algul piirkulu väheneb, siis edasi kasvab. Kui püsikulu ei muutu, siis iga lisanduva toodangu puhul piirtulu on suurem, kui piirkulu. Kuid mingi hetk hakkab ka püsikulu kasvama. Keskmine püsikulu (average fixed costs) AFC = FC / TP Keskmine muutuvkulu (average variable costs) AVC = VC / TP
Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F 42. Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43. Tegevusvõimendus DOL* Tegevusvõimendus ehk kasumi elastsus müügikäibe suhtes on seotud püsikuludega.
Pöördumatud kulud on kulud, mida on tehtud, kuid mida ei saa tagasi saada, nõuda. Erinevalt alternatiivkuludest on sellised kulud enamasti nähtamatud. Nn tulevane pöördumatu kulu on investeering. Sellisel juhtumil peab firma otsustama, kas investeering kujuneb majanduslikult õigustatuks või mitte. Lühiperioodil on osa tootmisteguritest püsivad. Selliste tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse (kogu)püsikuludeks(total fixed costs, FC või ka TFC) Püsikulud on kulud mis ei muutu toodangu mahu muutumisega ning esinevad ka siis, kui ettevõte midagi ei tooda. Püsikuludeks on näiteks renditasud, ettevõtte kulud valvele, küttetasud, laenuintressid jne. Muutuvate tootmistegurite tekitatud kulusid nimetatakse muutuv- e varieeruvateks kuludeks(total variable costs, VC või TVC) muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui firma lühiperioodil oma kogutoodangu mahtu suurendab või vähendab.
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata?
n (7.11) DSO = C i Di , i =1 kus DSO debitoorse võlgnevuse pikkus (päevades). C i ostja i osakaal koguostjatest (protsentides), Di ostja i tasumise aeg (päevades). Debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu arvestatakse järgmiselt: (7.12) CDD = DSO S × V% k d , kus CDD debitoorse võlgnevuse ülalpidamiskulu, S × müük päevas, V % muutuvkulu osatähtsus müügist, k d lühiajalise laenu hind. Kui ettevõte pakub ostjatele ettenähtust varasema maksmise puhul allahindlust (diskontot), siis diskonto suuruse saab arvestada järgmise valemiga: (7.13) DIS = S (1 - BDL%) S % a , kus DIS diskonto, S müügikäive, BDL% ebatõenäoliselt laekuvate arvete %, S % allahindlusega müügi osatähtsus, a allahindluse suurus (%). 7.9. Ettevõtte kasvumudelid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 NÄIDE 6.7. Palgapiirangu sirge . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 MAJANDUSMATEMAATIKA I Mudelid 3 NÄIDE 7.1. Püsikulud tooteühiku kohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 NÄIDE 7.2. Nõutava koguse ja hinna vaheline seos konstantse tulu korral . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.3. Keskmine kulu tooteühiku kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48 NÄIDE 7.5
.................................................................... 62 2 1. MAJANDUSARVESTUS MAJANDUSARVESTUS Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) Financial accounting Maksude arvestus tihedalt seotud raamatupidamise arvestusega Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting Finantsanalüüs avalik informatsioon Financial analysis Eelarvete koostamine (eelarvestamine) Budgetary planning
saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 19. Milliseid ülesandeid täidavad transiitlaod?
16. Milline on jaotusladude peamine eesmärk? saadetiste dekonsolideerimine kauplustele minevate saadetiste koostamine saadetiste konsolideerimine ja cross-docking saadetiste konsolideerimine 17. Millist kasu on võimalik saada logistikas jaotusladude kasutamisest? vähenevad veokulud väheneb saadetiste käsitlemisega seotud töö lüheneb tarneaeg, väheneb vigade arv komplekteerimisel ja pakkimisel lüheneb tarneahel, vähenevad laokulud 18. Milliseid on logistikaettevõtte läbivooluterminali peamised funktsioonid? kaupade pikaajaline hoiustamine saadetiste sorteerimine, väljastamine, konsolideerimine ja cross-docking kuna terminalid on samuti laod, siis funktsioonid on täpselt samad, mis ladudel saadetiste sorteerimine ja erinevate lisaväärtusteenuste osutamine 6 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
