Juhtimine ja õigus III. osa
Äritehingute õiguslik korraldus
Urmas Arumäe
Äriõiguse loengukonspekt
Juhtimine ja õigus III. osa
Äritehingute õiguslik korraldus
Loengukonspekt
Toimetaja Urmas Arumäe
Autor Urmas Arumäe
© Urmas Arumäe, 2012
ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa)
Trükk EBS Print OÜ
Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku
eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei
mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil.
2
Sissejuhatuse asemel
Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel.
Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja
õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus.
Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub
esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad
loengumaterjalis viited allikatele, kuna kõik asjakohased viited on ära toodud õpiku
käsikirjas ja hiljem ka õpikus. Tudengitel on võimalus käsikirjaga tutvuda ÕISi või
Moodle vahendusel. Kavade kohaselt peaks õpik ilmuma nii paberkandjal kui e-
õpikuna. Õpiku sisuline ülesehitus järgib traditsiooniliste USA äriõiguse õpikute
ülesehitust.
Head mõtestatud lugemist!
Autor
Oktoober 2012
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 84 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
urmas12345
Õppematerjali autor
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle
Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises.
Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse lepingulisi suhteid ka muude seadustega nagu näiteks töölepingu seadus või äriseadustik. Mis on võlaõigus Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et võlgniku tegevus võib seisneda nii aktiivses või ka passiivses käitumises.
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad?
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub
Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Ärinime eesmärk on peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel
teabevahetust, eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. 14.Lepinguliste kohustuste allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised. Eelkõige on aluseks põhiseaduse §19, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Olulisemaks siseriiklikuks allikaks on tsiviilseadustiku üldosa seadus, kuid ka teised seadused, mis sisaldavad lepinguõiguse norme (autoriõigusseadus, asjaõigusseadus, tarbijakaitseseadus). Samuti võivad lepingulisi suhteid reguleerida Vabariigi Valitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid