Juht, kellele ei tahaks sarnaneda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

39

docx

Juhtimispraktika

Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirimaal ja teine Inglismaal. Valisin Aru Grupi oma praktikakohaks, kuna see on suurettevõte ja väga huvitav oli teada saada, kuidas suurfirma juht saab hakkama igapäevaste probleemide lahendamisega, muutustega ettevõttes ja väljaspool seda. 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Tootmisbaas:

Juhtimine

46

doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

.................................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD.................................................................................................... 41 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 43 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................45 LISAD.................................................

Juhtimine

21

doc

Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

Juhtimine on innustamine, ergutamine, mõjutamine. Juhtimises pole peamine asjade korraldamine, vaid inimeste arendamine. Juhtimine on see, kui aitad täiel määral anded valla päästa inimestel, kes püüdlevad visiooni poole, mille väärtust ja tähendust oled aidanud neil mõista. Juhtimine on oskus, mitte anne (58). Selle oskuse täiustamiseks töötavad nad enda kallal pidevalt. Nad (juhid) peavad elama nii olevikus kui tulevikus (võime kaugemale näha). Joogi Raman ,,Sisekaemuslik juht on see, kes on õppinud keskenduma mäetipule, raiudes samal ajal puhtaks tippu viivat rada." Ettevõte, millel puudub fanaatiline pühendumus tegevuse täiustamisele, jääb varsti konkurentidele varju. Aga ettevõte, millel puudub põrutavalt selge siht, mille nimel tööd teha, lõpetab peatselt igasuguse äritegevuse. V ptk HAARAVA TULEVIKUKAVA RITUAAL Suurim mõnu, mida elu meile pakub, on raskuste ületamine, edu ühest ajajärgust teise

Ühiskond

17

odt

ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES

või ebaõiglast teguviisi ning ta selle avalikuks teeb. Lojaalsusest tööandja vastu võib ta seda enda teada hoida, kuid seaduse eest ta seda varjata tegelikult ei või. Kindlasti peaks tööandja kindlustama töötaja õiguse privaatsusele, näiteks võivad tekkida probleemid sellest, kui tööandja loeb alluva kirjavahetust salaja ilma töötajat sellest teavitamata. Personali tööd korraldades seisab juht iga tegevuse puhul eetiliste valikute ees, seda nii personali värbamisel, töötaja tegevuse hindamisel ning sellest lähtuvate otsuste langetamisel, 5 kas tuleb töötajat premeerida, karistada või vallandada. Valitud lahenduse eetilisust saab hinnata otsuse tegemise kriteeriume ja elluviimise meetodeid kaaludes. Ärieetika seisukohast on näiteks oluline, kas tööandja vastuvõetud otsused on objektiivsed või diskrimineerivad

Ärieetika

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

..............................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71 TELEFONIINTERVJUU on intervjuude alaliik. Organisatsioonis peab olema kindlaks määratud info jagamise kord ning vastutavad isikud. Kui see inimene ei oska ise vastata, suunab edasi. Kui ajakirjanik helistab, peaks mõtlema kas see inimene on vastamiseks õige persoon. Ei pea kohe küsimustele vastama, võib endale aega võtta et koguda mõtteid

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

28

docx

ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015

emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. Kuigi mõned organisatsioonid soovivad kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust, emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. Amet kujundab teataval määral inimest, seetõttu peab juhtkond kandma hoolt selle mõju üle kogu isiksusele. Alluvad kuuluvad paljude organisatsioonide koosseisu nagu

Organisatsioonikäitumine

59

pdf

Juhtimine

Eesmärk ­ tulemus(ed) teatud ajaperioodi lõpuks 6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi. Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija-eestvedaja, Sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja, Kõneleja Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhirollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseksmudeliks, mille abil selgitada, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollidegruppi, mida on kujutatud skeemil 3. Juhi töö on nende rollide kombinatsioon. Mõned rolligaseotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele. Suhtlemisega seotud rollid on järgmised: Tseremoniaalne roll on seotud organisatsiooni esindamisega ja ametlike tähelepanuavaldustega oma töötajate suhtes.!Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ja organisatsiooni ning alluvate vajadusteühitamises.

Juhtimine

19

doc

Sekretäri ja juhi koostöö

Paljudel juba on sellise sekretäri, kes on valmis töötama täispingega, kui selle järele vajadus tekib. Sekretärid kaebavad harva, et tööd on ülemäära palju, sageli on aga probleemiks töös pettumine ja tülpimus. Kõik juhid ei nõua sekretärilt sugugi samu oskusi. Juhtide töö on erinev ja seetõttu on erinev ka sekretäride töö. Et partnerlus toimiks meeskonna mõlema osapoole huvides, on vaja, et nii sekretär kui juht mõistaksid üksteise rolle. Iga sekretäri töö erineb teiste sekretäride omast. 3.KALENDRIPIAMINE 4 Enamasti ei kasuta juhid sekretäri abi oma aja tõhusamaks kasutamiseks sugugi kõige otstarbekamalt. Suurelt osalt kasutavad nad sekretäre telefonikõnede võtmiseks või nendelele vastamiseks, tee või kohvi keetmiseks ja külaliste sissejuhatamiseks. Sageli on juhid ise väga

Sekretäritöö

Kommentaarid (0)