.......lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka Eestis. Süsteemid ise erinevad teineteisest kaitsejuhtide või maa omavahelisest kombinatsioonist ja kas juhistiku juurde kuuluvad pingealdid osad on maandatud kohapeal või ühendatud maandusega. Juhistikusüsteeme eristatakse kahe täheliste tähistega, millest esimene on toiteallika ja maa vahekorra tähis I, kui aga selle neutraal on maandatud,
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); viimane võib olla ühe- või
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegevust re
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldatakse ehitustegev
Elektriohutus Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine nin
2.1 MAKSIMAALKOORMUS JA KOORMUSTE ERIAEGSUS Maksimaalkoormust on vaja arvestada selleks, et paigaldis võidaks välja ehitada majandusliku ning töökindlana, tagades seejuures kuumenemise ja pingekao jäämise lubatavatesse piiridesse. Paigaldise või selle osade maksimaalkoormuse määramisel võidakse arvestada osakoormuste eriaegsust (koormuste tasandumist). 2.2 JUHISTIKUSÜSTEEMID Juhistikusüsteemi valikul tuleb määrata: · tööjuhtide süsteem, · juhistiku ja seadmete maandamisviisid. TÖÖJUHTIDE SÜSTEEMID Tööjuht elektriahela juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Vahelduvvooluahelates on tööjuhtideks faasijuhid (L1, L2, L3) ja neutraaljuht (N), alalisvooluahelates poolusejuhid (L-, L+) ja keskjuht M. Eeldatakse järgmiste süsteemide kasutamist: Vahelduvvoolusüsteemid Alalisvoolusüsteemid Ühefaasiline kahejuhiline Kahejuhiline
Tallinna Polütehnikum Rikkekaitse Referaat Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2015 RIKKEKAITSE Rikkekaitse all moeldakse kaitset, millega hoitakse inimesi või koduloomi rikke tagajarjel pingestunud osi selliselt puudutamast, et puude võiks ohtlik olla. Rikkekaitse kohta on kasutatud ka nimetust kaudpuutekaitse. Rikkekaitse tagamist mõjutavad mitmed tegurid. Elektriseadmed on jagatud kaitseklassidesse, mille kasutusomadused olenevad seadmete ehitusest ja umbruse tingimustest. Seadmete ehitus sisaldab erinevate toitesusteemide erineva tasemega rikkekaitse lahendusi, millest osa on muutmata kujul kasutatavad rikkekaitsemeetoditena, osa aga nõuab kaitseseadmete kasutamist ja nende talitlustingimuste tagamist. Koige sagedamini kasutatav rikkekaitsemeetod on toite automaatne valjalulitamine. Rikkekaitseks voib kasutada jargmisi meetodeid: toite automaatne valjalulitamine elektriline kaitseeraldus kaitseisolatsioon. Rikkekaitse toite automa
põrandast kuni 2,25 m kõrgusel oleva rõhttasandini või kõrgema pihustini. Alusvannita dusi korral tsoon puudub. SAUNADE KERISE- JA LEILIRUUMID o Nõuded kehtivad nii elektrilise kui mitteelektrilise kerisega saunaruumile, ei kehti pidevalt auruga täidetud leiliruumile. Kaitseaste peab olema minimaalselt IP24. isolatsioon peab vastama kaitseisolatsiooni nõuetele, metallmantliga kaablite kasutus on keelatud. Juhistik olgu maksimaalselt lühike. Leiliruumis ei tohi olla pistikupesi. o Tsoon 1 võib paikneda ainult keris ja selle juurde kuuluvad elektriseadmed o Tsoon 2 elektriseadmete kuumuskindluse nõuded puuduvad, sobib näiteks valgustite jaoks o Tsoon 3 elektriseadmed peavad taluma kahjustusteta pikaajaliselt +125 C, juhtide isolatsioon vähemalt +170 C. EHITUSPAIKADE PAIGALDISED
Kõik kommentaarid