Lugemispäevik 8A ,,Vari" Juhan Liiv * Raamatu pealkiri: Vari * Autor: Juhan Liiv * Ilmumiskoht ja aeg: ,,Eesti raamat", 1981 * Tegevuseaega ja koht: 1880-ndad Eesti ¤ Ühised ja erinevad jooned Viljandi ja Kukulinna vahel Kukulinn Ühised jooned Viljandi * Soo äärde ehitatud linn. * Mõlemas linnas vähemalt * Maismaale ehitatud linn. * Peipsi ääres. üks kool. * Järve ääres. *Ehitati leivaanujatele ja * Mõlemates elavad * Ei ehitatud ainult vaestele. vaestele. inimesed
Vari Juhan Liiv I Kukulinn ja sealne elu Kukulinn oli vaene linn ja see linn asus keset sood. Linnas elasid vaesed inimesed, kes ei olnud kellegi päralt. Need inimesed lahkusid sealt võimaluse korral, sest seal oli halb elu. Kukulinnas oli ka midagi, mida ei olnud terves vallas: käekatsujad, kupulaskjad, nikastuse- arstid ning jala lahasesse panijad. Kukulinna ei teatud eriti, ainult kohalikud inimesed teadsid sellest linnast
viidetega päevapoliitilistele seikadele. Raudsepa pilkenooled tabavad poliitikute kemplemist, haritlaste üleküllust, moodsate linnadaamide eluviise jne. peamisteks väärtusteks on säravalt koomilised tegelastüübid ning teravameelne ja rahvakeelne dialoog. Intriig hakkab sellest arenema et peremees Jaak Jooram ei taha midagi kuulda uuest popside seadusest ja nende õigusest maalapile. Ta ei tunnista enese üle ei jumala ega riigi võimu. Popsi poeg on koolitatud ja tark Juhan, oskab inimestega manipuleerida, kavaldab peremehe nii üle et see löpuks kingib popsile maatüki. Samal ajal vöidab ta endale peretütar mareti südame, sellega kindlustab endale talu. Pikemalt rohelises lk 180 Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub
J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11
valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal"
eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks. Töötas Peterburis koduõpetajana. Õppis TÜ-s arstiteadust. Seal kohtus ta Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes
suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese
19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu
Kõik kommentaarid