10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anxyke
Õppematerjali autor
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr.
Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine eristab neid teistest juudi kogukonnast ning nad peavad ennast traditsioonilise juutluse alalhoidjateks. Seega valitsevad kogu ortodoksse juudi elu religioossed käsud. Enamus kannab neist musti riideid, pikka kuube ja laiaservalist mütsi
Breuilly, J O`Brien ja M.Palmer). Samuti kasutasin Tartu Ülikooli kirjastuse välja antud raamatut ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted" (Kumar, 2006) ja neternetiavarustes kättesaadavat wikipedia materjali. Käsitlesin judaismi üldisemalt, tutvustades toitumistavade kõrval ka judaismi ajalugu, pühi, juutide seas levinud ebausku ning mõningaid juutidele omaseid iseloomujooni. 1. JUDAISMIST ÜLDISEMALT Vastavalt wikipedia (2012) andmetele on Judaism ehk juutlus peamiselt juudi rahva monoteistlik religioon, mis on vanim tänapäevani püsinud usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse. Sellesse usku pöördunu võtab omaks nii juudi rahvuse kui ka religiooni. Sealt kandus usk ainsasse jumalasse edasi ka kristlusse ja islamisse. Mittejuutide arvates on ,,Tanak" ehk juudi Piibel tähtsaim juutide tekstikogu, kuid paljud juudid nõustuvad rabi Adin Steinsaltzi mõtteavaldusega: ,,Kui
JUDAISM juudi rahvaste usk *Etniline usund -emaliin, ema roll traditsioonide edam andmises on väga oluline. Ema on kindel kui aga isa ei pruugi olla nii kindel Ema peab olema sellest rahvusest ja siis on ka lapsed selle rahvuse esindajad. Ema on alati judaismis patrioot. -Iisraeli usund, varasem judaïsmi vorm on muistne iisraeli usund, mis on kujunenud tänapäeva judaismiks. -Heebrea hõimud, heebrea hõimudest on see rahvas välja kasvanud. *Esiisa Aabrahami, mees kellega jumal sõlmis lepingu.Tal oli poeg nimega Iisak.Aabraham oli justkui muster usklik, kes oli valmis oma poega ohverdama. Omakorda Iisakul oli poeg Jaakob, kes abiellus Raheliga ja sai temaga 12 poega, kellest areneski iisraeli rahvas. *Iisraeli rahvas - 12 suguharu - Kuningas Taavet umb 1000 ema. Nö ideaalne valitseja. Sellega seostub kuldajastu, kus riik oli üks. Tal on suu
traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp. Traditsiooni puhul ei ole oluline õpetuslik külg, vaid rituaalid. Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kogukonna toimimise (peab
Jeruusalemma tempel. Seda viisid läbi preestrid, kes olid leviidide suguharust. Juutide pühakirja nimetatakse Tanach'iks. Toora on juutide Tanach'ist 5 esimest raamatut käsuraamat. Veel on Nebiim, mis on prohvetiraamatud ning Ketubiim, mis on kirjad heebrea keeles. Tanach on kirjutatud põhiliselt heebrea keeles ja jumalateenistustel loetakse seda siiani ette just heebrea keeles. Tooras on 613 käsku-keeldu, mida vagad juudid järgivad need puudutavad väga erinevaid eluvaldkondi. Judaism on tigimusteta monoteism, ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH'e asemel öeldakse ADONAI (Issand). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Islam Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah. Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed, kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel
Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid