Josquin
Desprez 05.02.13
Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda
peetakse tavaliselt franko-flaami
koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks
kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia
meistriks. 16.
sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse,
tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja
imiteeriti. Käsikirjade
ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et
suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374
teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema . Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20.
sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini
elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
elonora
Õppematerjali autor
....................................................................14 3 MÕJU................................................................................................................................16 KOKKUVÕTTE.................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................18 SISSEJUHATUS Josquin des Prez (ka lihtsalt Josquin või Josquin Desprez või Josquin des Prés, latiniseeritud Josquinus Pratensis või Jodocus Pratensis; 1450 ja 1455 vahel 27. august 1521 Condé-sur-l'Escaut) oli renessansshelilooja. Ta oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim Euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko- flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. Joonis 1. Josquin Desprez (https://et.wikipedia
15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja oli Johannes Ockeghem (u 1410- 1497). Teda hinnati mitte ainult suurepärase helilooja ja lauljana, vaid ka järgmise põlvkonna silmapaistvate heliloojate õpetajana. Ockeghemi loomingust on tuntud kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem, kuid tema motettidest ja ilmalikest lauludest on säilinud vaid vähesed. Johannes Ockeghem Näide noodist Kõrgrenessansi väljapaistvam helilooja oli Josquin Desprez (u 1450- 1521). Paljud tema kaasaegsed on nimetanud teda muusikute vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Samas on ta muusika isikupärase väljenduslaadiga, sageli väga emotsionaalne. Jopsquin Desprez pidas vokaalmuusikas väga oluliseks muusikalist teksti ja püüdis anda edasi selle tundesisu. Siin oli ta teerajajaks 16
kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära, individuaalsus, mitte grupistiili meisterlik järgimine. Tooniandvad heliloojad olid siiski Mad.maadest ja andsid sageli tõuke uute, kohalike koolkondade tekkeks. Nagu tihti kriisiperioodidel, muutus muus. väljenduslaad peenemaks ja maneerlikumaks. Selle ajastu muus.le on iseloomulik mõiste musica reservata, väikesele suletud kuulajateringile
sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks
Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest libises moteti ja missa kätte. III põlvkond, tegevusaeg 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Josquin motetizanris,olles eeskujuks kogu 16.sajandile. Ta suutis ühendada matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonna meistrite loominguaeg jääb aastatesse 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses
Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest läks moteti ja missa kätte. III põlvkond 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Desprez motetizanris, olles eeskujuks kogu 16. sajandile. Ta ühendas matemaatilise kirjatehnika, kõrgrenessansi tasakaalustatud vormi ja tundelise väljenduse. IV põlvkonnd 1520-1560. Muusika muutus isikupärasemaks. Seoses kriisiperioodiga Euroopa kultuuris
Rütm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks. Kaotas selge seose tekstiga. Meistrid: Johannes Ockeghem- täna on tuntud kümmekond terviklikku missat. Mitmed neist just vabas- ilma cantus firmuseta. Antoin Busnois. Ka muusikateoreetik Johannes Tinctoris. III põlvkond (sünd. 1440-1460; tegevusaeg 1490-1520). Kompositsioonis eelistati selget liigendust, sümmeetrilist ülesehitust. Rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt tekstist. Meistrid: jacon Obrecht ja Josquin Desprez (Josquin des Prés)- kaasaegsed nim. ,,muusikute vürstiks". NB! 15.- ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa Josquini loomingust on juba tema eluajal trükis ilmunud. Esimene ja kuulsaim trükkal oli Veneetsiast- Petrucci. Josquin valdab vabalt eelmise periiodi mõistuspärast ja keerukat tehnikat aga kuulamisel tabamatu struktuuri asemel valitseb ta teostes lihtne ja selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16
16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (1313–1375) Alessandro Botticelli (1444–1510) Dante Alighieri (1265–1321) Leonardo da Vinci (1452–1519) Filippo Brunelleschi (1377–1446) Michelangelo Buonarroti (1475–1564) Raffael (Raffaello Santi; 1483–1520) Niccolò Machiavelli (1469–1527) William Shakespeare (1564–1616) Josquin Desprez (u 1440–1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 1526–1594) Mikołaj Kopernik (1473-1543) Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti) Ca 1520-30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid