Jootmine (4)

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Joodised ja räbustid

Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1  SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ........................................... ......................................

Kategoriseerimata

28

pdf

Jootmise eritehnoloogia

ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). R äbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate

Masinaelemendid

16

xls

Jootmise eritehnoloogia

ja oksiididest kasutades selleks terasharja või keemilisi abivahendeid (räbusteid). Räbustitel on võime puhastada jootekoht oksi- ididest ja soodustada sulajoodise valgumist joodetavate detailide vahelisse lõtku. Räbustitena kasutatakse soolade segusi, samuti mitmesuguste soolade hapete ja orgaaniliste ühendite lahusteid või pastasid. Jootemeetodid jagunevad olenevalt temperatuurist kahte põhiliiki: jootmine pehmejoodistega (temperatuuril kuni 450`C) ja jootmine kõvajoodistega (temperatuuril üle 450`C). Õigesti korraldatud jooteoperatsioonid võimaldavad saada tugevaid, esteetilise välimusega jooteliiteid ilma täiendava mehaanilise töötlemiseta. Pehmejoodiseid kasutatakse toodete jootmisel , mida ei tohi tugevasti kuumutada ning kus liidetele ei mõju suured jõud. Kõvajoodiseid kasutatakse nendel juhtudel kui liidetelt nõutakse suurt tugevust. Joodise sulamistemperatuuri võib reguleerida nii sulamisse kuuluvate

Luksepp

89

doc

Lukkseppatööd

mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi

Luksepp

86

pdf

Materjalid

............................................. 54 2.3.2. Metallide survetöödeldavus........................................................................................................ 54 2.3.3. Survetöötlemise mahtvormimisprotsessid.................................................................................. 55 2.3.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid........................................................................................ 57 2.4. Keevitamine, jootmine, termolõikamine ja -pindamine ...................................................................... 59 2.4.1. Keevitusprotsesside liigitamine .................................................................................................. 59 2.4.2. Metallide keevitatavus ................................................................................................................ 59 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid .......................................................

Kategoriseerimata

36

docx

Materjalide keemia

langeb üle 200 °C. Kõiki süsiniku ja raua sulameid, milles on vähem kui 2,14% süsinikku nimetatakse terasteks. Karastatavus algab 0,5% süsinikusisaldusest ning tavaliselt sisaldavad terased kuni 1,5% süsinikku, harva rohkem. Sellega muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks.Noolutades saab teha suure plastsusega ning tugevaid sulameid. Iga materjali puhul ei saa rakendada mehhaanilisi võtteid nagu näiteks neetimine, õmblemine ja jootmine, on vaja liimida, mis on nende võtetega võrreldes palju universaalsem, lihtsam, odavam, vähese tööjõukuluga, enamasti kiire, saab ühendada väga erinevaid materjale, saab enamasti toatemperatuuril, kuumutamata, pole vaja ühendatavaid pindu mehhaaniliselt töödelda või on töötlemine lihtne, peaaegu asendamatu suure pinnaga leht-ja tahvelmaterjalide ühendamisel, liimiühendus väga tugev, kõige ökonoomsem. Kuid kõiki

Materjalide keemia

Kommentaarid (4)