Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks ?
  • Milliseid reagente kasutatakse mahlade selitamiseks ?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks ?
  • Kuidas valmistatakse kupaazi (kupaazisiirupit) ?
  • Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse ?
  • Millist toorainet kasutatakse karastusjookide tootmiseks ?
  • Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin ?
  • Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi ?
  • Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks ?
  • Millest mõdu valmistatakse ?
  • Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks ?
  • Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin ?
  • Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid ?
  • Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid ?
  • Mis on põhiline koostiskomponent ?
  • Milliseid nõudeid esitatakse pruulimiseks kasutatavale veele ?
  • Milleks kasutatakse humalaid ?
  • Miks kasutatakse ainult emastaime ?
  • Milliste kahte rühma jagatakse pärme ?
  • Kuidas nad erinevad üksteisest ?
  • Kuidas jahvatatakse linnaseid ?
  • Milleks kasutatakse erinevaid meskimisrezime ?
  • Milleks virret filtreeritakse ?
  • Millest sõltub lisatava humala kogus ?
  • Mida kasutatakse kuuma virde selitamiseks ?
  • Kuidas töötab Whirlpool ?
  • Kuidas virret jahutatakse ?
  • Milleks virret aereeritakse ?
  • Mis toimub käärimise aeroobses faasis ?
  • Mis toimub laagerdamisel ?
  • Millised kõrvalproduktid tekkivad käärimisel ?
  • Milliseid filtreid kasutatakse õlle filtreerimiseks ?
  • Milliseid filterpulbreid kasutatakse õlle filtreerimiseks ?
  • Mis võib põhjustada probleeme õlle villimisel ?
  • Millal toimub õlle pastöriseerimine ?
  • Mis põhjustab õlle bioloogilist ebastabiilsust ?
  • Mis põhjustab õlle füüsikalis-keemilist ebastabiilsust ?
  • Millega väljendatakse maitse ja lõhna ebastabiilsus ?
 
Säutsu twitteris
Mahlade ja karastusjookide  tehnoloogia

1. Mahlade liigitus

Mahl  on puuviljadest , marjadest või köögiviljadest erinevate  tehnoloogiliste  võtetega 
eraldatud vedel toiduaine, milles säilib  tooraine  toiteväärtus suures ulatuses. 
Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud 
viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. 
Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82…90% vett, 10…16% süsivesikuid, 0,4…1,7% 
orgaanilisi  happeid , lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, 
parkaineid , pigmente, eeterlikke õlisid jne. 
Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel 
eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse 
Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) 
Tarbe- ehk joogimahl  Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige 
sobivam  mahl, milles on happeid 0,7…0,8% ning mille suhkrutesisaldus jääb vahemikku 
12…15%. 
Mehud on viljalihaga  mahlad , mis sisaldavad lisaks lahustuvale fraktsioonile ka 
lahustumatuid kuivaineid, nt pektiini, tselluloosi ja hemitselluloosi. Mehu valmistamise 
esimeseks etapiks on toorainest  püree tegemine. Seejärel püree homogeniseeritakse, mahl 
pastöriseeritakse ning villitakse.
Gaseeritud mahlad Neid mahlu küllastatakse enne villimist süsihappegaasiga. Juhul kui 
mahlas  on süsihappegaasi sisaldus üle kahe grammi liitri mahla kohta, peab pakendil olema 
märkus „karboniseeritud“. 
Kääritatud mahl
Kääritamisel muudetakse osa mahla  suhkrust  alkoholiks. Kääritatud mahlas on kuni 8% 
alkoholi. Neid mahlu nimetatakse ka siidriks, näiteks õunasiider. 

2. Iseloomustada mahlakontsentraati; nektarit; mahlajooki 

Mahlakontsentraate valmistatakse mahlast vee  eemaldamisel  füüsikaliste või teiste 
töötlemisviisidega, välja arvatud otsese kuumutamisega. Kontsentraati jäävad alles peaaegu 
kõik toormahlas leiduvad mineraalained , vitamiinid, värv-, lõhn-, ja maitseühendid. 
Kuivainesisaldus  50-70%.
Nektar koosneb üht või mitut liiki mahlast, kontsentreeritud mahlast, püreest, kontsentreeritud 
püreest või nende  segust . Nektarite täismahla sisaldus on 45…50%. Ülejäänud pool langeb 
vee, suhkru, sidrunhappe, looduslike värvainete, konservantide, antiöksüdantide jms arvele. 
Nektaritesse on lubatud lisada nii suhkrut kui ka teisi  looduslikke  või kunstlikke magustajaid.
Mahlajoogid  on veelgi lahjem kui nektarid. Mahlajookides küünib täismahla osakaal 10…
35%-ni, ülejäänud osa langeb põhiosas  veele  ja erinevatele lisanditele. 

3. Nimetada naturaalsete  mahlade tootmise põhietapid, välja tuua kasutatavad 

režiimid ning viisid
• Tooraine pesemine, inspekteerimine
• Peenestamine 
• Marjameski töötlus 
Töötlemise eesmärgiks on rakkude tsütoplasmaatiliste membraanide läbilaskvuse 
suurendamine . Viljameski töötlemisviisid:
o kuumtöötlus 
Meetod on väga efektiivne madala mahlasisaldusega marjade jaoks (ploomid, mustsõstar, 
pihlakas , karusmari ja  vaarikas ). Kuumutamisel membraanide  valgud  koaguleeruvad. Selle 
tulemusena suureneb membraanide läbilaskvus. Pressimisel suureneb ka väljuva mahla kogus. 
Termiline  töötlus mitte üksnes suurendab mahla väljatuleku, vaid ka inaktiveerib fermente. 
See aitab kaasa  viljaliha  ja nahka pigmentide mahla üleminekule. 
Kuumutada võib kas veege või auruga, temperatuuril 65-80 °C. 
o Külmutamine
Aeglasel külmutamisel  tekkivad  jääkristallid, mis lõhkuvad taimede  rakud , ja tulevikus, mahl 
eraldub sulatamisel kergesti. 
Mida madalam temperatuur, seda kiiremini toimub külmutamine. Külmutamisel viljades 
toimuvad mõned keemilised muutused: sahharoosi  inversioon , tõuseb hapete ja 
mineraalainete kontsentratsioon (niiskuse välja külmutamise tõttu), väheneb polüfenoolide 
kontsentratsion
o töötlemine iooniseeriva kiirgusega, 
Ioniseeriv kiirgus suurendab rakkude läbilaskvust ning mahla väljaminekut. Iooniseeriva 
kirguse mõjul toimub pektiinide ja protopektiinide  lagunemine . Tulemusena tekkib suur kogus 
lahustuva pektiini, mis põhjustab kudede pehmendumist. Kõige effektiivsemad kiirgusdoosid 
on 400 kuni 600 rad. 
Suuremad doosid põhjustavad kudede olulist pehmendumist, vitamiinide ja värvainete 
hävitamist. 
o ensüümidega või

külm  fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t) 

kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C)

Kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit 
kuumutatakse 80-85 °C-ni. 
Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Ensüümidega töötlemise 
peamiseks puuduseks on pikaajaline  kokkupuude  viljameskiga, mis võib põhjustada toote 
mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus.
o  Elektrivooluga
Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani hävitamine, suureneb 
membraanide läbilaskevõime ning suureneb mahla väljaminek
• Mahla väljutamine 
Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid :
o pressimist,
Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: 

Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) 

Viljameski struktuur 

Peenestusaste 

Viljameski kihi paksus 
Kui rõhk on optimaalsema suurem, rikub viljameski struktuur, tõuseb mahla hägusus. Kõige 
parema tulemuse annab astmeline rõhu suurendamine. Sel juhul viljameskit hoitakse teatud 
rõhu all mõned minutit ja seejärel rõhk tõstetakse. 
Viljameski struktuur ja peenendusaste
• Hästi ettevalmistatud viljameskit võib võrrelda käsnaga. Selle skeletti 
moodustavad rakkude seinad, ning kanalid on täidetud  mahlaga
• Kui pigistada viljameski peale, skelett  deformeerub ja mahl voolab välja. Rõhku 
eemaldamisel skelett peab taasutma oma struktuuri. 
Viljameski kiht
Viljameski paks kiht pikendab mahla väljavoolamise kestvust. Sellepärast pressimisel tuleb 
kasutada õhukese kihi
o  tsentrifuugimist, 
Mahla kättesaamiseks kasutatakse spetsiaalseid dekanter -tsentrifuuge. Meetod põhineb 
viljameski  tahke ja vedela fraktsiooni eraldamisel tsentrifugaaljõu mõjul.  Tsentrifuugi  võib 
kasutada koos pressiga.
o ekstraheerimist e. diffusiooni ning 
Difusioon tähendab teatud komponentide väljaeraldamist (ekstraheerimist) veega 
marja/viljameskist. Sel juhul mahlasse lähevad üle lahustuvad ained ( suhkrud , orgaanilised 
happed), mittelahustuvad  ained ( valgud , pektiin - ja värvained) jäävad jäätmetesse. Sellel 
mahlal  ei ole  naturaalset   maitset . Lahustuvate ainete sisaldus selles mahlas on madalam 
(lahusti arvel). Difusiooni laiali kasutatakse tööstuses. 
o nende meetodite  kombinatsiooni  
• Mahla selitamine  
Värskelt pressitud mahl sisaldab suuri ja väikesi heljumeid, rakukesta tükke, kolloidosakesi 
(pektiin, valk, parkaineid) ja lahustuvaid aineid (suhkrud ja molekulaarühendid).
Mahla selitamise põhieesmärgid: 
o Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga 
o Mahla  stabiliseerimine  
o Organoleptiliste omaduste parandamine
Mahla selitamine tähendab mahla puhastamist heljumist ja kolloidosakeste suuremast osast. 
Mahla selitusmeetodid:
o Füüsikalised (nõrutamine,  setitaminesepareerimine
Nõrutamine. Suurte osakeste eemaldamiseks kasutatakse kas paksu riiet või spetsiaalset sõela. 
Seda meetodit kasutavad väiksed ettevõtted 
Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja 
viskoossem keskkond, seda  aeglasem  toimub setitamine. 
Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. 
Flotatsioon . Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel 
ülemise pinnakihi kõrvaldades. 
Biokeemilised  (ensüümidega töötlus) 
Biokeemilised meetodid põhinevad mahla hägusust põhjustavate kolloidosakeste hävitamisel 
(pektiinained, tärklis, valgud, polüfenoolained). 
Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning 
tõstavad mahla  viskoossust . Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste 
sadestumist. 
Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid 
ensüüme. 
Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) 
o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) 
strong >Füüsikalis - keemilised meetodid põhinevad kolloidide termilisel töötlusel ning selgitavate 
reagentide lisamisel 
Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist 
tuleb kiiresti  asendada  jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude 
veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja 
teised  kolloid  jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. 
Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. 
Reagentidena kasutatakse želatiini, bentoniidi, taniini ja polüvinüülpolüpürrolidooni. 
Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja 
tselluloos  aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, 
põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi.
Kolloidide  koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast 
želatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi 
lahustuv vees  parkaine . Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. 
Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. 
Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et 
bentoniit on kihiline  mineraal . Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. 
Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui 
pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast  eemaldatud
Kombineeritud
• Mahla filtreerimine  
Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: 
o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb 
magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega 
o Perliit- vulkaanilise  päritoluga  kivim
o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust
o Diatomiit-  peamiselt ränivetikate ( diatomeed ) kodadest koosnev settekivim
o Membraanfiltrid: 
Atsetaat  tselluloosist tehtud membraanid  on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, 
temperatuuri tundlik. 
Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise  ja temperatuuri vastupidavusega. 
Neil on pikk  kasutusiga
Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või  perforeeritud   laseriga  õhukest 
metalllehest.
4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid
5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selitamiseks?
6. Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda 
neid meetodeid omavahel
Mahla kontsentreerimiseks kasutatakse kokkuaurutamist, väljakülmumist või 
pöördosmoosi. väljakülmutamise ja pördosmoosi  kasutamisel  mahlas säilivad kõik 
aromaatsed ühendid ja vitamiinid. Kuid ei ole võimalik saada mahla  kontsentratsiooniga  
kõrgem kui 35-50%. Kontsentratsiooni  suurendamiseks  tuleb kasutada täiendavat 
aurutamist. 
• Kokkuaurutamine 
Mahla kvaliteedi säilitamiseks aurutatakse selle vaakuumaparaatides. Mahla 
kontsentreeritakse  kuivaine  sisalduseni 70%. Aroomainete kontsentraati hoitakse eraldi ning 
lisataks mahla enne selle kasutamist. 
• Väljakülmutamine 
See meetod põhineb mahla külmutamisel 0 °C juures, vesi muutub jääks, jää 
tsentrifuugitakse ja eraldatakse välja, mille tulemusena kuivainesisaldus tõuseb. 
• Pöördosmoos
Põhineb vee eemaldamisel poolläbilaskvate membraanide abil, mille pooride suurus 
vee molekulidega ühismõõdus. 

7. Kuidas valmistatakse kupaaži (kupaažisiirupit)?
• Tooraine eeltöötlus

o Pulbreid segatakse kokku veega või piiritusega (sõltuvalt vajadusest)
o Vett puhastatakse ja valmistatakse ette
o Mahladest/siirupitest/kontsentraatidest valmistatakse kupaaži 
• Kupažeerimine 
Üheks võimluseks mahlade maitseomaduste parandamiseks on erinevate mahlade 
kokkusegamine Kupažeerimisel jääb üks mahl põhimahlaks ja sellele lisatakse maitse-, 
värvus-,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #1 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #2 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #3 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #4 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #5 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #6 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #7 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #8 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #9 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #10 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #11 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #12 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #13 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #14 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #15 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #16 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #17 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #18 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #19 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #20 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #21 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #22 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #23 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #24 Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu #25
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taat7 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Jookide tehnoloogia eksami küsimuste vastused. Alkoholivabade jookide ja lahja alkoholi osa.
Mahlade liigitus ja tootmine , kalja tootmine , mineraalvesi , õlle tehnoloogia , linnastamine , meskimine , õllevirre , kääritamine , laagerdamine

Mõisted

Sisukord

  • Tooraine pesemine, inspekteerimine
  • Peenestamine
  • Marjameski töötlus
  • Mahla väljutamine
  • Mahla selitamine
  • Termiline töötlus
  • Reagentidena
  • Mahla filtreerimine
  • Õlle tehnoloogia
  • Eesmärk
  • Meskimine
  • Pediococcus
  • Sacrina)

Teemad

  • Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia
  • Mahlade liigitus
  • Iseloomustada mahlakontsentraati; nektarit; mahlajooki
  • Nimetada naturaalsete mahlade tootmise põhietapid, välja tuua kasutatavad
  • režiimid ning viisid
  • Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda
  • neid meetodeid omavahel
  • Kuidas valmistatakse kupaaži (kupaažisiirupit)?
  • Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse?
  • Millist toorainet kasutatakse karastusjookide tootmiseks?
  • Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin?
  • Kirjeldada lühidalt karastusjookide tootmise etappe
  • Millisel eesmärgil kasutatakse süsinkdioksiidi?
  • Kalja definitsioon
  • Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks?
  • Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe
  • Kalja riknemine ning selle ennetamise meetmed
  • Bacillus
  • mesentericus
  • Rhizopus
  • Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid
  • oligomineral
  • Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete
  • kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4
  • Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse?
  • Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks?
  • Humulus lupulus
  • Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe
  • Roheline linnas
  • ensümaatiliste protsesside lõpetamine ning linnaste värvi ja maitse ja aroomi
  • ühendite kujunemine
  • Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe
  • Põhilised etapid
  • Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin?
  • Leotamise eesmärk
  • Linnaste kasvatamise tehnikad
  • Idanemise eesmärk
  • Linnaste kuivatamise eesmärk
  • Eesmärk
  • Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus
  • Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid?
  • Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid?
  • Linnaste keemiline koostis: mis on põhiline koostiskomponent?
  • Milliseid nõudeid esitatakse pruulimiseks kasutatavale veele?
  • Meski pH mõjutab meski fermentide aktiivsust ja taniinide välja eraldamist tera kestast
  • Milleks kasutatakse humalaid? Miks kasutatakse ainult emastaime?
  • Harilik humal
  • Lactobacilluse
  • Milliste kahte rühma jagatakse pärme? Kuidas nad erinevad üksteisest?
  • Kuidas jahvatatakse linnaseid? Erinevad jahvatusmeetodid
  • linnaste kest jääks võimalikult terveks ja endosperm
  • jahvatuks peeneks
  • Kuivjahvatamine
  • Märgjahvatamine
  • Haamerjahvatus
  • Meskimine; milleks kasutatakse erinevaid meskimisrežime?
  • Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad
  • temperatuuride optimumid
  • 50 °C – proteolüütilised ensüümid, β-glükanaas
  • 65 °C - β-amülaas
  • 76 °C - α-amülaas
  • Milleks virret filtreeritakse?
  • Filtreerimine filterkatlas
  • Keetmise eesmärk
  • Virdekeedu katlad
  • Millest sõltub lisatava humala kogus?
  • Mida kasutatakse kuuma virde selitamiseks?
  • Whirlpool
  • Kuidas virret jahutatakse?
  • Milleks virret aereeritakse?
  • Virde kääritamine. Käärimise faasid. Mis toimub käärimise aeroobses faasis? mis
  • toimub käärimise anaeroobses faasis?
  • Mis toimub laagerdamisel?
  • Laagerdumisel toimub
  • high Krausen
  • Millised kõrvalproduktid tekkivad käärimisel?
  • Milliseid filtreid kasutatakse õlle filtreerimiseks?
  • Separaatorid
  • Kieselguur (diatomiit) filtrid
  • Plaatfiltrid
  • Membraanfiltrid
  • Milliseid filterpulbreid kasutatakse õlle filtreerimiseks?
  • Õlle villimine
  • Mis võib põhjustada probleeme õlle villimisel?
  • Võrreldes teiste vedelike villimisega, on õlle villimine väga keerukas, sest õlu
  • Millal toimub õlle pastöriseerimine?
  • Mis põhjustab õlle bioloogilist ebastabiilsust?
  • L. Delbrueckii
  • Fusarium
  • Zygosaccharomyces, Kluyveromyces, Saccharomyces
  • Mis põhjustab õlle füüsikalis-keemilist ebastabiilsust?
  • Millega väljendatakse maitse ja lõhna ebastabiilsus?
  • pedicoccusega
  • Sacrina)
  • rakkude ja kudede iseeneslik lagunemine ensüümide toimel)
  • Megasphaera

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
47
docx
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
62
doc
Toiduained
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
34
doc
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
34
doc
Kordamisküsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !