Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joogiõpetus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sobib veini kõrvale?
  • Millal on vein vale ?

Lõik failist

Joogiõpetus
Joogietikett
joogid joogid
külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed
- lahjad
- kanged
Alkoholisisaldus
Lahjad joogid
Alkoholi %
Õlled
.4-6
Lahjad veinid
.6-12
Kanged veinid
.11-17
Koore- ja munaliköör
15-22
Kanged joogid
Alkoholi %
Piiritus
.95,5-96,8
Viin
.38-58
Konjak ja brändi
.40-45
Rumm
.45-75
Viski
.40-45
Liköörid
.17-45
Lahjad alkohoolsed joogid
Lahjad veinid valmistatakse viinamarja või muude marjade mahladest alkohoolsel kääritamisel.
Veini ajalugu ja tänapäev

  • Noa jõi esimesena veini – kasvatas viinamarjad ja tegi veini!
  • 30-50 laiuskraadi vahel kasvab viinamari
  • teadlikult hakati viinamarju kasvatama Euroopas
  • 16.sajandil hakati viinamarjaistikuid viima Euroopast välja
  • Maailm jaguneb: Vanaks Maailmaks – Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaanis, Portugal
Uueks Maailmaks – Ameerika, Austraalia , Lõuna-Aafrika.
  • 1960 – ndatel tuli uuest maailmast esimene arvestatava kvaliteediga vein.

Viinamarja sort, viinamarja kasvuaasta ja piirkond.
Alkoholisisaldus on pudelil.
1/3 valatakse veini klaasi.
Veinide õiged serveerimis temp. :
  • Valged kuivad kerged veinid 6 – 8
  • valged tammised ja roosa veinid 10 -12 kraadi
  • punased kerged veinid 14-15 kraadi
  • täidlased ja tugevad punased veinid 16 -18 kraadi
  • tangestatud veinid 12-14 kraadi

Vasakule Paremale
Joogiõpetus #1 Joogiõpetus #2 Joogiõpetus #3 Joogiõpetus #4 Joogiõpetus #5 Joogiõpetus #6 Joogiõpetus #7 Joogiõpetus #8 Joogiõpetus #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor judoanne Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Mahlad ja muud joogid

Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1. Väga madala minera

Toiduainete õpetus
thumbnail
4
docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude mait

Keemia
thumbnail
12
doc

Joogid

Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Se

Joogiõpetus
thumbnail
31
odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus
thumbnail
22
odt

Joogiõpetus

Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid on puhas ja bakteriolo

Joogiõpetus
thumbnail
9
doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool ehk puupiiritus, puskariõlid,

Joogiõpetus
thumbnail
44
doc

Brandi ja konjak

ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa

Joogiõpetus
thumbnail
2
doc

Mõisted, jookide tehnoloogia

Apertiiv ­alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak ­ kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo ­ FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter ­ vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi ­ lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret ­ kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler ­ kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie ­ vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir ­ rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga. Dessertvein ­ vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madei

Toiduaineõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun