Joogid (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.

Joogiõpetus

3

doc

Destileerimata joogid

DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein ­ saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid ­ valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) ­ saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi ­ valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged ­ saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happ

Toitumisõpetus

22

odt

Joogiõpetus

Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud

Joogiõpetus

31

odt

Joogiõpetus

Armeenias, Gruusia, Ukrainas, Aserbaidzaanis, Moldovas, Uspekitanis, Lõuna- Aafrikas, Austraalias, Portugalis, Mehhikos, Inglismaal, Israelis jne. Nimi tuleneb hollandi keelsest väljendist bramdwiju ehk põletatud vein. Brändi sobib hästi lihtsama toidukorra või lõunasöögi lõpetuseks. Võib kasutada ka erinevates kohvikoktelides ja teistes afterdinner segujookides. Konjaki ja armanjakiga sobib lõpetada korralik õhtusööl, samuti sobivad mõlemad joogid hästi sigari,- ja piibusõpradele dinee lõppakordiks. Grappa Itaalias valmistatav viinamarja destillaat. Ainuke brändi, mida toodetakse tahkest toorainest( see tähendab grappa meskile ei lisata vett,see saadakse viinamarjaveini pressjäätmetest,- seemnetest, marjakestadest, milles sisaldub ka pärmisadet). Enamasti grappat ei küpsetata tammevaadis, seetõttu on jook veidi ,,õline", samas aga hästi puuviljane ja aromaatne. Grapa´d jagatakse: nooreks (giovane)

Joogiõpetus

6

doc

Joogiõpetus

Soovitatakse kasutada margaritade valmistamisel kuna joogi maitse ei hakka domineerima. Gold. Ei sisalda 100% sinist agaavi kuid sisaldab sageli lisandeid, näiteks karamelli. Jook on kare, mõnikord magusa maitsega. Resposado ehk puhanud tekiila on küpsenud metall või tammevadis kuus kuud kuni aasta. Maitselt ei ole nii kare kui silver kuid ka mitte nii pehme kui añejo. Añejo ehk laagerdunud. See on mahe tequila mis laagerdub tammevaadis vähemalt aasta . Eksklusiivsemad joogid margid isegi kaheksa aastat .Maitse rafineeritud, pehme, täidlane. Mezcal on maitselt tuline ja suitsune , sest agaavi röstitakse puusüte kohal. Pulque ­ kohalik Mehhiko jook , mida kääritatakse kuid ei destilleerita. 6

Joogiõpetuse

15

doc

Tehnoloogia eksami küsimused

1a. klaasist või roostevabast terasest nõus või põletamata tünnides. Kuldne või merevaigukollane rumm - Tumedam, tugevama maitsega. Tumedam värv tekib karamelli lisamisel värvusainena või põletatud tünnides laagerdamisel. Tume rumm - eriline käärimisprotsess annab vanilliini ja melassi esiletuleva maitse. Laagerdatakse 5 - 8 a. tammetünnides ja enne pudelisse villimist lisatakse värvi tumendamiseks karamelli. Vürtsitatud või aromatiseeritud rumm - üha populaarsemad segatud joogid. Need on heledad või merevaigukollased rummid, mida on maitsestatud piparde ja teiste troopiliste ürtidega. Rummi valmistamine: *Suhkruroog laasitakse lehtedest *Suhkruroo purustamine *Mahla töötlemine viskoosseks siirupiks *Siirupi kuumutamine (toimub granuleerimine) *Granuleeritud siirupi panemine augustatud seintega vaatidesse *Tsentrifuugimine (eraldub veniv melass) *Melassi segamine veega ja lisatakse käärimisstimulaator *Meski kääritatakse *Meski destilleerimine 19.LINNASEVISKI

Joogiõpetus

2

doc

Mõisted, jookide tehnoloogia

Apertiiv ­alkohoolne jook, mis sis. söögiisu tõstvaid lisandeid; nt. Vermut, serri. Arrak ­ kuni 60 ´ jook, mida valm-e kääritatud palmimahlast, riisist või melassist (suhkru valm.-l järele jääv siirup). Bardoo ­ FRA pun. ja valge vein, mis on nime saanud L-FRA Bordeaux linna järgi. Bitter ­ vein, mida aromati-kse teatavate taimede, eeterlike õlide ja essentsidega, et eristada teda naturaalveinidest. Ta on kibedam kui vermut. Brut väga kuiv sampanja, suhkrut vähem kui 1,5%. Brändi ­ lauaviin, mis saadakse veini destillee-l, sama väärne konjakiga. 40-70%. Claret ­ kerge punane lauavein (ingliskeelne nimi bordoo veinidele). Cobbler ­ kokteil kõrges klaasis kange alkohoolse joogiga või veiniga; Cruvie ­ vahuveini algmaterjal, mis kujutab endast erinevate veinide segu. Daiquir ­ rummist, sidrunimahlast ja suhkrust jook jääga. Dessertvein ­ vein, mis sisaldab palju suhkrut (nii muskaatveinid kui naturaalsed lauaveinid). Kanged dessertveinid nagu heres ja madei

Toiduaineõpetus

39

rtf

Jookide tehnoloogia

saavutamine Laagerdumise lõpus eraldtakse pärmi liig, õlu jahuatakse maha kuni -1,5 Cni õlu seprateeritakse-suurem osa pärmist eraldatakse õlu pumbatakse stabilisatsioonitanki Filtreerimine ja hägu stabiliseerimine: · õllest eemaldatakse keemilise hägu komponendid · õllest filteeritakse välja suurem osa pärme ja baktereid · õlu blenditakse- tehakse alkoholi järgi parajaks · õlu pumbatakse mõõdutanki, millest edasi suunatakse villimistele alkohoolsed joogid jagatakse: · destileerimata joogid( õlu, vein, siider, shampanja, cava, sonti, kumõss, kilju, mõdu, pulke, soju jne) · destileeritud ( konjak, brändi, rumm, tequila) · Alkohoolsed joogid, mis on toodetud piiritusest seda lahjendades ja lisandeid lisades( viin, liköör, long dringid, muud alkohoolsed joogid · Alkoholoolsed joogid jagunevad: · kange- etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi · Lahja- etanoolisisaldusea kuni 22(

Joogiõpetus

Kommentaarid (0)