Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3;
Jood Jaak Raud 10c klass Nõo Realgümneaasium Jood Sümbol I Nimetus Jood Ladina keelne nimetus Iodum Ajalugu Avastati 1811. aastal Avastaja prantsuse keemik Bernard Courtois 29. novembril 1813. aastal tehti avastus avalikuks Lühidalt... Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija
AL12 Jood Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi
Puurmani Gümnaasium Jood (I) Koostaja: Kertu Vahtra Klass: X Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus
Aatomiehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Elektronite arv: 53 Neutronite arv: 74 Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul oksüdeeruvad jodiidioonid I vabaks joodiks I2. 2MnO4 + 10I + 16H+ 5I2 + 2Mn+2 + 8H2O Kui lahusele lisada benseeni ja loksutada, siis I olemasolu korral värvub benseenikiht roosaks või punakaslillaks. Kui lahus sisaldas
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud paljude tähtsate bioprotsesside molekul
kaitse Taimedes Põrutuse eest, Antikehad, rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud
ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)- Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis 2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega; Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2
Kõik kommentaarid