5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Wingardium Leviosa
Õppematerjali autor
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad."
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism.
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3
puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- ´vahel´, ´keske´, actio ´tegevus´) nimetatakse prantsuse filosoofi Rene Descartes´i seisukohta, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis probleeme seletamisega, kuidas hing ja keha teineteist mõjutavad. (2)
üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt mõtlema ja suhtuma paremale arusaamisele ja selle abil muudab meid tolerantsemaks teiste arvamuste suhtes. Aitab vastu seista valedele järeldustele ja eelarvamustele. 3.Milliste probleemidega tegelevad sots.filosoofia ja rakenduseetika sotsiaalne e.ühiskonnafilosoofia uurib inimühiskonda, loomust, mis puudutab inimeste suhtlemist, see ulatub riigi teooriad, avalik võimuõigus, naisteõigused, vabadus-võrdsus, seksuaaleetika..abordi ja eutanaasia põhjendamine. Rakenduseetika puhul on probleemid, millest algab elu. Vägivallaeetika, karistuseetika. Arsti ja patsiendi suhted, loomade õigused. 4.Milles esineb Hegeli maailma vaimu kavalus suurkuju roll Hegeli järgi? Hegeli maailma vaimu kavalus seisneb läbi ajaloo iroonia saab areneda läbi konkreetsete inimeste tegevuste läbi, kuid see ei tähenda, et ajalugu on inimeste teha
Tunnistades mõnd riiki ja ühiskonda iseseisvana, ei tähenda see veel seda, et seal vabadus ja võrdsus eksisteeriksid. Kas vabadus ja võrdsus ühiskonnas on siiski vaid illusioon ning kas ühiskonna võim indiviidi üle on ikka õiglane? Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et
vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult kõrtsist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt
Vaba millestki Tegema midagi 32.Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses Erimeelsused on selles, mis liiki „asjad“ need vabaduse piirajad on, kas välised või sisemised. Negatiivse vabaduse teoreetikute arvates on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste – takistusena tulevad arvesse ainult teiste inimeste teod, mitte looduslikud põhjused ( lennuvõimetu, andetu jne). Vabadus II? 33.Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? -Uus vaade on tõene -Uus vaade on väär -Tõde on mõlemil poolele. Mõttevabadust ei tohiks ühiskond Milli arvates kuidagi piirata. Inimene peab olema täielikult vaba oma arvamustes, ükskõik millistes. Kui kellegi arvamus millestki on tõene, siis tähendaks selle keelustamine seda, et inimeselt võetaks võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tõe ja eksimuse konflikti tulemus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid