Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

John Rawls- õiglus kui ausameelsus (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ausameelsus"?
John Rawls- õiglus kui ausameelsus #1 John Rawls- õiglus kui ausameelsus #2 John Rawls- õiglus kui ausameelsus #3 John Rawls- õiglus kui ausameelsus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marilynx Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

John Rawls Õiglus kui ausameelsus

John Rawls ,,Õiglus kui ausameelsus" John Rawls oli USA filosoof ning Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli poliitilise filosoofia professor, keda peetakse üheks 20. sajandi olulisemaks poliitfilosoofiks ja üheks mõjukamaiks liberalismi pooldajaks. Oma kirjutises ,,Õiglus kui ausameelsus" arutleb ta õigluse, vabaduse ja võrdsuse suhte üle ning esitab kriitikat ultilitaristliku õigluse printsiipide tõlgenduse kohta. Õigluse mõistet on käsitletud kahe printsiibina. Esimene neist on seotud vabadusega ­

Õiguse filosoofia
thumbnail
10
ppt

Õiglus kui ausameelsus

Õiglus kui ausameelsus John Rawls John Rawls John Rawls (21. veebruar 1921 ­ 24. november 2002) oli USA filosoof, poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Õiglus kui ausameelsus

Õiglus kui ausameelsus John Rawls seletab õiglust nö algsituatsiooni kaudu, mis eksisteeris tema arvates kujuteldavalt enne kogu ühiskonna loomist. Inimene ei tea, mis sotsiaalses rollis ta hakkab ühiskonnas olema, see teeb ta võrdseks teistega ning ei omanda talle algul mingit klassi ega positsiooni. Rawls jagab õigluse printsiibid kaheks- esimene printsiip eeldab, et oluline on eristada võrdsuse seda tähendust, mis on osa õigluse mõistest, võrdsuse sellest tähendusest, mis kuulub ühiskonna kui terviku ideaali alla

Filosoofia
thumbnail
10
docx

Õiglus kui ausameelsus

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon..........................................................................................................................5 Printsiibid.....................................................................................................

Ühiskond
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

· ,,kasv/kasvamine"; · vorm või kuju, milleks asi lõpuks välja kasvab; · loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest/loomusest. Ekskurss: Sokrates (470-399 eKr) Sokratese suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki.

Õigus
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate). Laias laastus on siin tegemist kõigiga, kes osalevad õiguslikult relevantses elus. Nende ülesandeks on tõstatada oma tegevusega nõude sisu. Selles avaldub muidu neutraalse sätestatud õiguse ülipositiivne loomus. Alexy demonstreerib, et õiglus pole midagi muud, kui õiglane jaotamine ja õiglane hüvitamine ning see eksisteerib kõikjal õigussüsteemis. Lisaks eristab Alexy ametnike subjektiivset arvamust käitumisest seaduse nimel. Viimasel juhul lähtutakse alati seadusest ja selle mõttest taaskord üles kutsudes õiguspärasele käitumisele. Taolise üleskutse sisuna näeb Alexy kõigi poolt aktsepteeritavat ning kõigile suunatut. Seetõttu kuulub ta samuti õiguse kriitilisuse dimensiooni.

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun