50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinutmbrg
Õppematerjali autor
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3
tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine. 3) Kuidas tekivad vaimu väiste asjade ideed (aistimine)?Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi, vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
peaksin voodi ära tegema,siis arvatavasti jääb see mul ka tegemata. Olen ka sellega nõus,et kui eirata looduseadusi siis ei saa me loodust võita ja et peame alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele,et loodust võita. See on hästi ära seletatud sest kui tahan näiteks maja ehitada ja eiran füüsikaseadusi siis ei tule sellest maja ehitamisest midagi välja. Et endale hea maja saada pean alluma looduses toimuvatele seaduspärasustele. Locke essee inimarust Locke´i eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Oma esimeses punktis ,,ideed on mõtlemise objekt" ütleb Locke et et inimene on teadlik sellest et ta mõtleb ja sellest et see millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb
laiendada. Seega kohalolevasse tabelisse koondati kõik soojust kiirgavad nähtused, mille puhul väikesed osakesed liikusid kiiresti, kuid nähtused polnud omavahel seotud. Puuduva tabelisse lisati need nähtused, mille puhul erinevad osakesed kiiresti liikusid, kuid neil puudus ühine joon. Ning Astmetabelis aidatakse mõista lihtomaduste ja nende vormide vahelist seost põhjustega. John Locke. Essee inimarust 1. Mis seab väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed? Inimestel on kaasa sündinud ideed ja märgid. Inimene on teadlik, et ta mõtleb ning selle käigus ta tegeleb ideede töötlemisega, kuid ideid ei saa töödelda, kui need pole eelnevalt seal juba eksisteerinud. Ideed tulenevad kogemustest ja teadmistest ning seega on väljaspool kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed. 2. Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)
Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning Human Understanding" ( Katse kirjeldada inimlikku mõistust).
kvantiteedi suunas. 21) ohud looduse uurimisel (Eessõna) Looduse tõlgendamiseks on vaja meetodit: “me ei ammuta tegu teost ega katset katsetest sarnaselt empiirikutele, vaid põhjuseid ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid