50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aneteh
Õppematerjali autor
John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
suhetesse Nõukogude liiduga. Stalini mantlipärija Nikita Khrushev, kes pani ennast Kremlis maksma 1955. aastal, nimetas oma välispoliitikat USA suhtes ,,rahumeelseks kaaseksistentsiks". Siiski jäi Ike soviettide suhtes skeptiliseks. Ta vaadete väljendamiseks Winston Churchill´ile kasutas ta metafoori: ,,Russia was . . . a woman of the streets and whether her dress was new, or just the old one patched, there was the same whore underneath." Eisenhower ja tema riigisekretär John F. Dulles väitsid, et vaoshoidmispoliitikast ei piisa, et Nõukogude ekspansiooni peatada. Kommunistilikus orjuses vaevlevad rahvad vajaksid vabastamiseks aktiivsemat poliitikat. Kuid vaatamata kõigile arutlustele tõmbusid Ühendriigid tagasi, kui Nõukogude mõjuajadel puhkesid demokraatlikud vastuhakud näiteks 1956. Aastal Ungaris , mille NSV Liidu väed maha surusid. Eisenhower järgis kommunismi ohjeldamise põhimõtet ning suurendas sel eesmärgil USA tuumarelvastust
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem
Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945
aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Peale Franklin Delano Roosevelti surma sai presidendiks Harry Truman. Otsustati vähendada USA ja Nõukogude Liidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Trumani kutsel saabus Churchill USA-sse ja pidas Fultonis kõne. 3 Harry S. Truman Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris, Missouris John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana.Vend, John Vivian (1886-1965), sündis kaks aastat hiljem, ning õde Mary Jane Truman 5 aastat hiljem (1889-1978). Harry isa John oli farmer ning tegeles eluskarja müügiga. Truman elas Lamaris kuni ta oli 11. kuune siis kolis nende perekond vanavanemate 600. aakri suurusesse farmi Grandviews.c Kui Truman sai kuue aastaseks, kolis perekond Independence'isse, kus Harry hakkas käima pühapäevases kirikukoolis
riigi suhted juba arvestataval määral pingestunud ning Hrustsov pidas oluliseks Kuuba enda poole meelitada. Hiina hoidis kriisil siiski silma peal: piirikonflikt Indiaga Lõuna-Tiibeti pärast oli ajastatud just Kuuba kriisi algusesse, st perioodi, mil mõlemad supervõimud olid piisavalt hõivatud ega saanud India-Hiina konflikti sekkuda. (1) Kriisi käik 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et NLi sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. John F. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, mida hiljem hakati nimetama EX-COMM-iks. Kaitseminister Robert McNamara pakkus esimesel koosolekul välja kolm võimalikku lahendust kriisile: · diplomaatiline; · Kuuba blokaad ja luure; · sõjaline löök Kuubale. 17. oktoober. Hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku kohaselt, kõik vabad hetked pühendas aga kriisile ja EX-COMM koosolekutele
Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud.
Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada. Presidendina tahtis Kennedy midagi korda saata, mitte olla lihtsalt riigipea. Eesmärgiks oli sotsiaalne õiglus ja kommunismi leviku ohjeldamine. Selleks vajas ta tugevat presidendivõimu, mille pooldajaks jäi ta elu lõpuni. Tema valitsuskabinetti kuulusid tolle aja parimad ajud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid