Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johannes Kepler (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


JOHANNES KEPLER 
C.K JA K.R
JOHANNES KEPLER 
•  27. detsember 1571 Weil der  Stadt  – 15. 
november 1630 Regensburg
• Saksa  astroloog , astronoom,  optik , matemaatik ja 
natuurfilosoof
KEPLERI SEADUSED
• planeetide liikumise seadused
• esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices  Mundi
ja õpikus "Koperniku astronoomia  kokkuvõte“
•  Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid
UURIMUSTÖÖD
• “Kosmograafiline  müsteerium
• “Uuest tähest Maokandja  jalas
• “Astronomia nova”
• “Harmonices mundi”
• Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja 
loodusnähtusi (nt. lumehelbeid)
• defineeris antipr
-ismad
MUUD TÖÖD
• tegi põhjapanevat tööd optika alal 
• aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil
 tema kaasaegne Galileo Galilei
• üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud 
tema järgi Kepleri vaadireegliks
• Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa
 selle arvutusviisi levikule Saksamaal
Vasakule Paremale
Johannes Kepler #1 Johannes Kepler #2 Johannes Kepler #3 Johannes Kepler #4 Johannes Kepler #5 Johannes Kepler #6 Johannes Kepler #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carolinekarus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt

Astronoomia
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

TALV SÜGIS VANADUS TÄISKASVANUIGA VESI MAA FLEGMAATIK MELANHOOLIK KUU SATURN Apostel Peetrus Apostel Johannes (Tabel raamatust Western Medicine. An Illustrated History, lk 32) KOLLANE SAPP Koleerik / Tuli Kuiv Kuum MUST SAPP VERI Melanhoolia/Maa Sangviinik/Õhk Külm Niiske

Meditsiini ajalugu
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

Idola fori - turu iidolid, keele võim mõtete üle, mis tekib inimeste vahel suhtlemisel. Tühistest sõnadest tekivad lugematud kasutud sõnasõjad. Idola theatri - teatri-iidolid, eelarvamused, mis tulevad ekslikest tõekspidamistest, ajalooloselt väljakujunenud reeglitest, filosoofide dogmadest. Kui inimene on vabanenud iidolitest, siis tuleb leida õige tee, selleks on mitmeid võimalusi. Nicolaus Copernicus (1473 - 1543) heliotsentrism kõrvaldan ka inimese maailma keskpunktist. Johann Kepler (1571- 1630). Elliptilised orbiidid. Täpsus. Galileo Galileid (1564 - 1642) looduslike objektide omadused on matemaatilised, geomeetrilised omadused, mitte essences (olemused), nagu arvati keskajal ja nagu arvas ka veel Fancis Bacon. THOMAS HOBBES (1588 - 1679). Materialist. On lihtsalt füüsikalised osakesed, mis liiguvad füüsikaseaduste järgi. Seega on ükskõik mille käitumine määratud lõppkokkuvõttes füüsikavõrranditega. Kõik, mis inimeses toimub, kõik, mida inimene

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun