50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellukejakomeet
Õppematerjali autor
iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele. ja sotsiaalteadlane ja semiootik. Kasutasid fotosid ja filmi., tegid umbes 25 000 fotot. Uurisid iatmulide käitumist. Avastasid erinevuse laste kasvatamises, et kui lapsed on emotsiooni kõrgpunktis, siis emad hakkavad neid ignoreerima. Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog. Õppis teedeehituse inseneriks ning sattus seda tööd tehes Lääne-Aafrikasse Nigeeriasse (1940). Ehitusel sai kümme kohalikku töölist välgu tagajärjel surma, samaan tegi nende üle riituse. Rouch ütles, et sellest ajast hakkas huvituma antropoloogiast. Kohtus seal Damouré Zika´ga, kes oli ka teedeehitamisel abis ja oli selle sama samaani lapselaps. 1946. käis sõpradega Lääne -Aafrikas paadimatkal, mida nad filmisid
üle. Näitas seda, et maailma on mitmekesine, on erinevaid kultuure, tol ajal see ei olnud nii iseenesestmõistetav (eksootilised inimesed on võimelised armastama ja kurvastama). Suhtumine rahasse: paljud pärismaalased/eksootilised inimesed ei oska nt raha väärtustada, see on abstraktne mõiste (filmis on raha mõistmine probleemiks). See film on näide sellest, kuidas kultuure eksploteeritakse. Jean Rouch (1917-2004) Tegemist on ühe tuntuma inimesega, kes on kombineerinud antropoloogiat ja filmi. Võimekas filmitegija (keegi ei tea, palju tal filme on, räägitakse 120 ringis). Hukkus autoõnnetuses Afrikas, Nigeris. Tegi seal ka suurema osa oma filmidest. Ei olnud seotud ühegi koolkonnaga, nüüd hinnatakse eelkõige tema filme. Lapsena reisis palju. Suurt mõju avaldas talle Nanooki ja Robin Hoodi filmid. Sattus Nigerisse, Damoure Zika sai tema assistendiks, kes osales tema filmides jne
Näitas, et maailm on väga mitekesine, 10 kultuure on palju ja inimesed on võimelised armastama ja kurvastama jne, mida ka meie ühiskond teeb. Sisse toodid ka raha abstraktsus, nad ei oska raha väärtustada. Antropoloogia seisukohalt on mitmed asjad küsitavad, antropoloogiat on ära kasutatud muudel eesmärkidel, Flahertyl on põlisrahvaste seas olnud ja oskas nendega suhelda, mistõttu ta meelitati filmi tegmisse 19.11.2014 Jean Rouch (1917-2004). Oli väga võimekas, eriti filmitegijana. Ta elu oli täis legende ja talle meeldis neid alati rääkida, isegi ta surm oli legendilaadne sündmus. Ta ei olnud hinnatud vaid antropoloogia valdkonnas, vaid ka filmimaailmas. Ta ei olnud seotud ühegi koolkonnaga, vaid näitas ise uusi suundi. Pikka aega ei teatud temast väljaspool prantsuse keeleruumi, alles nüüd on hakatud teda ka väljaspool hindama. Lapsena reisis palju
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid