Jean Auguste Dominique Ingres (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Renessansist realismini

kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid - kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. 3. Jack Louis David, iseloomusta ja nimetada teosed.(lk. 164) 3. Jean Auguste Dominique Ingres, iseloomusta ja nimeta teoseid (lk.165) - Ingres sai esimese õpetuse oma isalt, kes oli ka kunstiinimene. 1791 hakkas ta oppima Toulouse'i akadeemias. 1797 lāks ta Pariisi Davidi juurde, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle jätkuvalt eeskujuks. Kuid ta stiil oli pisut pehmem kui õpetaja oma. 1801. aastal võitis Ingres Rooma preemia (Prix de Rome) ühe maali eest enne Itaalia sõitu joonistas ta väga palju ja nii kujunes välja talle omane laad: kindel

Kunsti alaliigid

10

doc

Ingres

1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaaliasse kauemaks kui oli plaaninud. Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja

Kunstiajalugu

1

docx

Klassitsismi 11. klassi materjal

Marat oli üks revolutsiooni juhtfiguure. Teos on oma sisult ja vormilt lihtne. Marat tapmise sündmus sai ajendiks tohutule terrorile. Napoleoni võimule tulekul sai Davidist viimase õukonnakunstnik. Kõige kuulsam Napoleoniaja maal on ,,Napoleoni kroonimine". Maal on 6,1x9,3 meetrit. Kõige olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas ka diatraalselt. Pärast napoleoni kukutamist elas ja töötas David Brüsselis, kus jätkas maalimist. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Esimesed kunstialased teadmised sai oma kunstnikust isast. Ta oli Davidi õpilane .Võitis rooma preemia ja läks Itaaliasse, kuid stipendiumi lõppedes ei tulnud tagasi Pariisi. Roomas maalis põhiliselt tahvelmaale, mis olid väga suurejoonelised. Maalis majanduslikel kaalutlustel palju portreid. 1820 läks Firenzesse, kus maalis Louis XII tõotuse, millega pälvis tunnustuse ja sõitis Pariisi. Nüüd hakati hindama ka tema varasemaid töid.

Kunstiajalugu

22

doc

Jacques-Louis David referaat

TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010  Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat".................................................................

Ajalugu

11

docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

. Eine vabas looduses. · Camille Pissarro(1830-1903)- Alguses tegutses Corro? Vaimus. Maalis linnavaateid ja looduspilte. Küntud põld. Ooperiväljak. Kaks naist mere ääres. · Edgar Degas(1834-1917)- Impressionist oma loomingu teatud külgedega. Ei hülga täielikult lineaarsust ja maalib palju ka inimesi. Erinevad tantsijate pildid. Tantsijad sinises. Tantsuklass. Baleriinid proovis. Harrastas ka aktimaali. Tualetti tegev naine. · Pierre- Auguste Renoir(1841-1919)- Temale oli omane pehme, romantiline, õrn naise tüüp. Lemmikmodelliks oli näitleja keegi... Tüdrukud klaveri taga. Terrassil. Tütarlaps piitsaga. · Alfred Sisley(1839-1899)- Rahvuselt inglane, sündis Prantsusmaal. Loodusemaalija. Eriti hinnatud on tema talvevaated. Üleujutus Marley sadamas. Saint- Germain vaated?. · Berthe Morisot(1846-1895)- Naiskunstnik. Häll. Ema ja õde.

Kunstiajalugu

14

doc

Renessanss - periodiseering, maalid ja kunstnikud

kasvõi elu anda oma kodumaa au eest. Ema ja õde/tütar tagaplaanil murelikud. Marati surm ­ surmahetk antud edasi väga haaravalt Pierre Serizat Madame Recamier ­ lemmikmodell Napoleoni kroonimine ­ üks suuremaid grupiportreid ajaloos Madame Serizat Klassitsismi jõudis ka esimene maailmanimega naiskunstnik Elisabeth Louise Vigee- Lebrun. Esimesed tööd olid rokokoolikud Autoportree tütrega Jean-Auguste Dominique Ingres(1780-1867). Sai kuulsaks eduka portretistina. Autoportree Hinnatud kõrgelt ka tema aktimaalid. Türgisaun Valpinconi supleja Klassitsistlik skulptuur Skulptuuris kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline. Eelistati alastifiguure. Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele. Rõhutas rahu, tasakaalu ­ ajastu ideaale ­ vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

aknas (erinevus palazzodest) rütmiliselt liigendatud: I korrus: poolsambad ja pilastrid; II korrus akende kohal vaheldumisi kaarjad ja  kolmnurksed viilud, reljeefid; atika - palju reljeefe ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism moodustavad siiski terviku prantsuse renessanss-skulptuur: ● JEAN GOUJON: * Louvre’i fassaadi skulptuurid (1 autoritest) * “Süütuse kaevu” nümfide reljeefid Pariisis: purskkaev, korduvalt ümberehitatud ja tõstetud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism osad reljeefid viidud Louvre’i muuseumi; maneristlik stiil, aga elavamad; riietuses voolava voldistiku mäng ✱ skulptorid pidid palju tegema valitsejatele ja aadlikele hauamonumente

Kategoriseerimata

20

docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 1750­1800 varaklassitsism 1800­1850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 1770­1850 romantism u 1850­1900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 1874­20. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp­20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853-

Kunst

Kommentaarid (0)