Taebla Gümnaasium
9a Klass



Reonalt Kozlovski
JAZZ
Referaat



Taebla
2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
Jazzi arengulugu 4
1.1 Jazz liigid 4
1.2 Tänapäeva jazzi 4
Eesti jazzi kujunemine 5
2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis 5
Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade 6
New Orleansi jazzi kujunemine 7
Peamised pillid jazz muusikas 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Jazz on esitajate kunst -see sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija.
Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust.
Jazzi ei saa täpselt noodistada- oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses
nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel
hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on
omanäoline, nii ka jazz– muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib
antud hetkel.
Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz– pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki
improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik , mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid
(improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes.
Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui “kurvad noodid”. Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda . Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub