(kirjeldus leheküljel 40) * Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all.Peamiselt kasvasid seal tammed ja, nagu see on Ameerika metsades tavaline, kõrgele kerkisid paljad, ainsagi oksaga tüved ning laotasid alles siis laiali tiheda ja lopsaka lehestiku.Maapind oli üsna tasane, ainult keskel kerkis väike seljak, mis jagas neeme põhja ja lõunaosaks.(kirjeldus leheküljel 248) Autorist: James Fenimore Cooper (September 15, 1789 September 14, 1851) James Fenimore Cooper oli populaarne Ameerika kirjanik. Ta on tuntust kogunud oma mere novellidega aga samas ka ajalooliste novellidega. Tema populaarseim teos on ,,Viimane mohikaanlane" mida peetakse samuti tema meistriteoseks. Oma esimese raamatu avaldas ta anonüümselt. Selle raamatu nimeks oli ,,Precaution" ning see ilmus 1820. Cooper kirjutas
Romantism Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi tunnused on: sisaldab müstikat, peategelane on erak, palju emotsioone, loodus aitab meeleolusid luua, (tavaliselt) traagiline lõpp, peategelase üleidealiseerimine. Kirjanikud: Walter Scott, James Fenimore Cooper, Victor Hugo. Kunstnikud: Thomas Cole, Eugène Delacroix, Théodore Géricault. Heliloojad: Wolfgang Amadeus Mozart, Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven. ----------------------------------------------------------------------------------------------------- Alexandre Dumas (24 July 1802 - 5 Dec 1870), sünnikoht - Villers-Cotterêts, Prantsusmaa. Faktid: Tema on kõige loetum prantsuse kirjanik maailmas. Töötas juristina.
1812-1830 kirjutas Scott 29 mahukat romaani ja lisaks ka jutustusi. Tema romaane võib jagada kaheks: Sotimaa minevikuga seotud teosed ja ingliseteemalised teosed. Tema teosed on realistliku ja ajaloolise taustakirjeldusega, kuid sisaldavad romantilist seiklust. Ta kasutab teostes sageli kahe vastaspoole konflikte, kuid peategelane ei kuulu kummalegi poolele. Ta jäädvustas oma ajaloolisi romaane objektiivselt, kuigi ta suhtus näiteks Napoleonisse väga kriitiliselt. 7. Cooper (1789-1851) Sündis 1789 New Yorgi osariigis, ta isa oli mõisnik. Oli protestant, ei tunnistanud vaimulikku seisust, polnud kirikut. Ta isa oli linnaomanik ja linnanimi oli seepärast Coopertown. Lapsepõlves õppis Cooper loodust armastama. Hariduse sai kohalikus põhikoolis ja 13-aastaselt läks Yale'i ülikooli. Ta haridustee lõppes mõne aasta pärast. 17-aastaselt läks meremeheks, oli 4 aastat ja lõpetas sellega töö ära
Esimesi ajaloolasi, oli ülikooli juures tööl, uuris keskaega, kes on võimeline paljastama ka keskaegse võltsingu. Kuna ta on ka poeet-luuletaja, üks eriti kuulus "Eleegia maa kalmistul", kus Gray räägib oma tunnetest kalmistul jalutudes, et maailm on kaduv, et see teeb teda nukraks aga see on paratamatu. Eleegiline - mõõdukalt nukker Gray puhul. Edward Youngi kalmistusluule on aga mässumeelne, maailmakorralduse vastu mässav suund "Öised mõtted". James Thomson, kes osutub ka maailma autoriks, tema teos "Aastaajad" - selles mttes oluline, et see on üle hulga aja teos, kus pööratakse tähelepanu loodusele. Klassitsistlik kultuur oli aga linnakultuur - kirjandus ja kultuur sai olla ainul õukonnas. Thomsoni "Aastaajad" olid klassitsistlikus vormis kirjutatud - nelja aastaaja kirjeldused looduses ja proloogis räägitud aastaaegade vaheldumisest, loodusest tsüklist. Sai väga kuulsaks, Puskin oli seda lugenud - aeg, kus vene
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
· Toontatakse erandlikkust · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud · Tegelasi vastandatakse · Mehed- julged, õilsad, ausad ja vaprad · Naised- naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, vanad lossid, varemed või eksootilised paigad Victor Hugo ,,Hüljatud" James F Cooper ,,Nahksuka jutud" Aleksandr Puskin luule ja romaanid Walter Scott ,,Ivanhoe" Alexandre Dumas ,,Kolm musketäri" Eduard Bornhöhe Romantism on kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla (koloniseerimine), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks
Duras. Ladina-Ameerika 1960. aastate algul alanud proosa värskenemine kandis algul nime „nueva novela“ (uus romaan), hiljem sai populaarseks termin maagiline realism. Selle suuna esimeseks tähtteoseks peetakse mehhiklase Juan Rulfo (1917 – 1986) romaani „Pedro Páramo“ (1955) (see on ühtlasi peategelase nimi). Realism on subtiilsete üleminekute ja vahetoonide kaudu seostatud lihtrahva põlvkondade pikkuste fantastiliste kujutluste ja legendidega. On tunda James Joyce’i, William Faulkneri ja Virginia Woolfi mõju. Tuntumaid esindajaid: Alejo Carpentier, Carlos Fuentes, Jorge Amado, Julio Cortázar, Gabriel García Márquez, Jorge Luis Borges, Mario Vargas Llosa. Brasiillane Jorge Amado kirjutas portugali, kõik teised hispaania keeles. Lüürikas paistis 20. sajandi esimesel poolel ja keskel silma edukamaid ladina- ameerika naiskirjanikke, tšiili autor Gabriela Mistral (1889 – 1957), hiljem pälvis suurt tähelepanu
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei
Kõik kommentaarid