10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KhristianKevin
Õppematerjali autor
James Fenimore Cooper Hirvekütt Jutustuses toimub tegevus 1740. ja 1745. aasta vahel. Raamatus ,,Hirvekütt" on mitu peategelast, kuid kaks kõige tähtsamat neist on Hirvekütt ning Välejalg ehk Harry March. Nad on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Tsingatsukiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper Sisu lühikokkuvõte: Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Tsingatsukiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema
Hirvekütt James Fenimore Cooper Autorist James Fenimore Cooper (15. september 1789 14. september 1851) oli ameerika kirjanik. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide hulgas on tuntuim 5- köiteline indiaaniromaanide tsükkel "Nahksuka jutud": ("Hirvekütt", "Viimane mohikaanlane", "Rajaleidja", "Pioneerid", "Preeria") Raamatu sisu Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga
HIRVEKÜTT James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sündis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaanlasromaanide tsükkel ,,Nahksuka jutud": ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Tema teoste hingestatud looduspildid, elav süzee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte
Sissejuhatus Ma valisin selle raamatu, sest mind huvitavad seiklusjutud, mille tegevus toimub aastaid tagasi ning ka selleprast, et mulle soovitati seda. Autor kis lihtsalt raamatu juurde. Olin sellest kirjanikust ennemgi kuulnud, aga polnud kunagi htegi tema raamatut lugenud. Ma ei oodanud sellelt raamatult kuigi palju, lihtsalt et oleks natukenegi pnev. Autori elu lhitutvustus James Fenimore Cooper oli rahvuselt ameeriklane. Ta sndis 15. septembril 1789 ja suri 14. septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-kiteline indiaanlasromaanide tskkel Nahksuka jutud: Pioneerid", Viimane mohikaanlane, Preeria, Rajaleidja ja Hirvektt. Tema teoste hingestatud looduspildid, elav see ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose anals Sisu lhikokkuvte
1812-1830 kirjutas Scott 29 mahukat romaani ja lisaks ka jutustusi. Tema romaane võib jagada kaheks: Sotimaa minevikuga seotud teosed ja ingliseteemalised teosed. Tema teosed on realistliku ja ajaloolise taustakirjeldusega, kuid sisaldavad romantilist seiklust. Ta kasutab teostes sageli kahe vastaspoole konflikte, kuid peategelane ei kuulu kummalegi poolele. Ta jäädvustas oma ajaloolisi romaane objektiivselt, kuigi ta suhtus näiteks Napoleonisse väga kriitiliselt. 7. Cooper (1789-1851) Sündis 1789 New Yorgi osariigis, ta isa oli mõisnik. Oli protestant, ei tunnistanud vaimulikku seisust, polnud kirikut. Ta isa oli linnaomanik ja linnanimi oli seepärast Coopertown. Lapsepõlves õppis Cooper loodust armastama. Hariduse sai kohalikus põhikoolis ja 13-aastaselt läks Yale'i ülikooli. Ta haridustee lõppes mõne aasta pärast. 17-aastaselt läks meremeheks, oli 4 aastat ja lõpetas sellega töö ära
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid