Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jalatsite moe ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Jalatsite moe ajalugu #1 Jalatsite moe ajalugu #2 Jalatsite moe ajalugu #3 Jalatsite moe ajalugu #4 Jalatsite moe ajalugu #5 Jalatsite moe ajalugu #6 Jalatsite moe ajalugu #7 Jalatsite moe ajalugu #8 Jalatsite moe ajalugu #9 Jalatsite moe ajalugu #10 Jalatsite moe ajalugu #11 Jalatsite moe ajalugu #12 Jalatsite moe ajalugu #13 Jalatsite moe ajalugu #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triin5 Õppematerjali autor
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Kingade stiile läbi aegade

Uurimistöö Juhendaja: õp. Vesta Naruski Põlva 2014 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis just sellise teema, sest see huvitas teda ennast kõige rohkem. Kuna talle meeldivad kingad, siis oli see hea võimalus nendest rohkem teada saada ja teha neist uurimistöö. Kingad on naiste üks tähtsamaid aksessuaare ja need tõmbavad endale inimese tähelepanu, vahel isegi rohkem kui rõivastus ise. Töö eesmärgiks on uurida kingade ajalugu, millised on stiilid ja kuidas on need arenenud. Samas tahab autor inimestele näidata, et kingad on olnud inimeste elus juba väga pikalt ja on olulisel kohal. Kontsaga kingi ei kannud ainult naised, sest alguses olid mehed suured kontsakinga kandjad. Kui vaadata kuulsate kingabrändide loojaid, siis on nii mitmeski kohas näha, et firma loojaks on olnud mees. Tuntumad firmade eesotsas on just mehed nagu näitkes Giuseooe Zanott, Bruno Frisoni, Pierre Hardy, Jimmy Choo ja palju teisi

Ajalugu
thumbnail
14
rtf

Moeleksikon

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning s

Käsitöö
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed.

Rõiva ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu ja klaasümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit. Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed.

Kirjandus
thumbnail
38
doc

NAISTEMOOD MAAILMASÕDADE VAHEL

10 2.4 Alusriietus Majanduskriisi järel 1930-1939 Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.htm Peale 1930. aastat hakati tootma rinnahoidjaid, millel oli kaks eraldi korvi. Nende valmistamisel kasutati kvaliteetset puuvilla ning võrku (Lisa 7). Rinnahoidjate ajalugu võttis uue suuna, kui 1935. aastal Warnerid lõid nelja korvi süsteemi. Selles süsteemis nimetati erinevad korve suuruse järgi A, B, C ja D. Esialgu tuli see süsteem kasutusele ainult Ameerikas. Inglismaa näiteks läks sellele süsteemile alles 1950. aastatel. Briti korsetitootjad kasutasid endiselt tagasihoidlikke kirjeldusi, nagu näiteks juunior ja meedium, selleks et kirjeldada rinna suurust. Rind lükati troonilt ning selle koha võtsid üle

Moe ajalugu
thumbnail
39
doc

Kübarad

1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia m

Ajalugu
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun