Jalanõude hooldus Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid eelkõige niiskuse, soola, pori jm eest, tuleb jalatseid regulaarselt hooldada: Erinevatest materjalidest jalanõusid peab erinevalt hooldama. Vali hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoia jalanõusid kuivas, hästi ventileeritud kohas. Mingil juhul ei tohi kuivatada jalanõusid kõrge temperatuuriga kohtades (küttekolded, lahtise tule lähedal jm). Alusta hooldamist juba enne esimest kandmist nii tagad parema efekti. Eelnevalt hooldamata jalatsid saavad ruttu märjaks ja pärast kuivamist jäävad jalatsitele valged soolarandid. Kaitstes ja hooldades jalanõusid, pikendate nende kandmise aega ja
JALATSITE HOOLDUS Liina Tenno 12.A ERINEVATEST MATERJALIDEST JALANÕUSID PEAB ERINEVALT HOOLDAMA Valige hooldusvahend vastavalt materjalile. Hoidke jalatseid kuivas kohas. Ärge mitte mingil juhul kuivatage jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades. Kingades ja saabastes on soovitatav kasutada vahetatavaid sisetaldu. Need kaitsevad nii kingi, sokke kui ka jalgu higistamise, niiskuse ja külmetamise eest. HOOLDUSVAHENDITEST OLULISEMAD ON Jalatsite hooldus pikendab nende eluiga Et hoida nahk elastsena ja kaitsta jalatseid niiskuse, soola, pori jms eest, tuleb
JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööjalanõud
Pesemise tähtsus Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. Korralik autopesu kodustes tingimustes. Et enda auto korralikult puhtaks pesta ja seda värvkatet kahjustamata on vaja järgmiseid vahendeid 1) Survepesur 2) Ämber 3) Pesusvamm 4) Shampoon 5) Pigieemaldus-/asfaltpleki eemaldus vahend 6) Vaha 7) Vaha pealekandmise svamm 8) Vaha mahahõõrumise lapp 9) Kuivatuspaatel 10) Nahast kuivatuslapp Esimene samm: Piserdada kuivale ja määrdunud autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendit, lase seista autol mõni minut, kuni näed, et vahend reageerib pigiplekkidega ja need hakkavad mööda auto külge alla voolama. Ärge unustage velgi piserda
pindvärvitud nahk (naha muster ei ole värvi alt eristatav) lakknahk (spetsiaalse lakkvärviga töödeldud sile nahk) vanutatud lakknahk mesh-kangas (sünteetiline ja hästi õhku läbilaskev kangags, mis jätab võrgu mulje) membraan-kangas (membraantehnikal põhinevast kangast jalanõud on õhku läbilaskvad ja samas ka veekindlad) tekstiil sünteetilised materjalid (erinevad nahaasendajad) Jalatsite hooldus: valige hooldusvahend vastavalt materjalile hoidke jalatseid kuivas, hästi ventileeritud kohas ärge mitte mingil juhul kuivatage jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades radiaatorite või muude küttekollete ja lahtise tule lähedal! Eelnevalt hooldamata jalats saab ruttu märjaks ja pärast kuivamist jäävad jalatsile valged jäljed. Hooldusvahenditest olulisemad on: nahka küllastavad nahka kaitsvad nahavärvi taastavad
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis.
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang ·
Kõik kommentaarid