Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust,
Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina
..................... 8 LISA.......................................................................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJAL......................................................................................................... 12 2 [Type text] SISSEJUHATUS "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," kirjutab Lydia Koidula 1870 Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. (Vahtre : 1997) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega
Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andmata endale aega haigegi olla
kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Juba koolis ennustati Jakobile teadlase tulevikku. Laienes ka tema silmaring. F.R. Kreuzwaldi seeriateos "Maailm ja mõnda" olevat Hurda arvates tema ees koguni "terve uue maailma avanud". 1852
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja
Kõik kommentaarid