Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Jahindus (Eesti kiskjad) (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
www.jahindusinfo.ee
Eestis elavad kiskjalised
Kärplased:
Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks.
Metsnugis ( Martes martes) www.jahindusinfo.ee
Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad : lumme jäävad ,, tavalised " jäljed ­ näha on talla ja varbapäkad, metsnugise jälgede puhul on talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega).
Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on puuõõnsus või endine röövlinnu või oravapesa, on nad seotud vaid poegade kasvatamise perioodil.
Kivinugis (Martes foina) www.jahindusinfo.ee
Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood ( latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis . Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt.
Täiskasvanud loomade tüvepikkus ja kaal: Metsnugis: 38-58 cm; 1,5 kg Kivinugis: 40-50 cm; 2,1 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai; sammuvahe 50-80 cm, tavaliselt paarisjäljed
Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on hele ja see kumab läbi pikema pealiskarva. Kõhupool on tumedam kui selg, üle silmade jookseb tume vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk.
Tuhkur ( Mustela putorius) www.jahindusinfo.ee
Elupaigaks on kultuurmaastikud , erinevate biotoopide servaalad (ökotonid), meeldib asulate ja veekogude lähedus. Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja , kes ujub ja sukeldub hästi. Elab teiste loomade urgudes või lihtsas varjes (puuriitades, põhukuhjades, põranda all, pööningul. Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid , pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed , varakevadel ka raibe . Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega , kes iseseisvuvad sügiseks. Suguküpseks saavad aastaselt.
Täiskasvanu tüvepikkus 35-45 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai Tuhkru jäljerida on kergesti äratuntav, kuna see varieerub lühikese aja jooksul väga kiiresti ­ loomad võivad jätta mõne meetrise lõigu peale nii kaksik- kolmis- kui ka nelikjälgi.
Euroopa naarits (ei ole jahiuluk ) on väga ohustatud loom, olles välja surnud peaaegu kõikjalt oma ajaloolise areaali piires. Väikesed hääbuvad asurkonnad on säilinud Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Valgevenes ja Venemaal. Naaritsa keha on ühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud), mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Elupaigaks on väikesed kiirevoolulised rikkaliku kaldataimestikuga ja varjevõimalustega metsa jõed ning ojad. Pesa paikneb puuõõnes, juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliselt saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest
Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas , mink ja rebane . 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias , kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo.ee
Tüvepikkus:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jahindus-Eesti kiskjad #1 Jahindus-Eesti kiskjad #2 Jahindus-Eesti kiskjad #3 Jahindus-Eesti kiskjad #4 Jahindus-Eesti kiskjad #5 Jahindus-Eesti kiskjad #6 Jahindus-Eesti kiskjad #7 Jahindus-Eesti kiskjad #8 Jahindus-Eesti kiskjad #9 Jahindus-Eesti kiskjad #10 Jahindus-Eesti kiskjad #11 Jahindus-Eesti kiskjad #12 Jahindus-Eesti kiskjad #13 Jahindus-Eesti kiskjad #14 Jahindus-Eesti kiskjad #15 Jahindus-Eesti kiskjad #16 Jahindus-Eesti kiskjad #17 Jahindus-Eesti kiskjad #18 Jahindus-Eesti kiskjad #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roma Sarin Õppematerjali autor

Lisainfo

Eestis elavad kiskjalised
jahindus , kiskjad , eesti kiskjad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (4)

lachen profiilipilt
lachen: Väga kena konspekt! Ilusti iluustreeritud nii kiskjate, kui ka nende koljude ning käpapiltidega. Aitäh!
12:09 08-12-2011
Martiiinos profiilipilt
Martiiinos: Kisklaste osa on kenasti kaetud. Hetkel tunnen puudust vaid kiskjate jahihooaja kuupäeavdest.
19:00 11-12-2011
taavi38 profiilipilt
taavi38: Hea konspekt.
17:39 11-12-2011


Sarnased materjalid

18
doc
Eksami kordamisküsimused
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
30
doc
Eesti imetajad
80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
34
docx
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal
4
odt
Jahindus
46
odt
EESTI METSANDUS 2011



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun