Jacksoni skeem-praktikum 2 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

36

doc

E-deklaratsioonide haldamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2  Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 3

Informaatika

24

doc

Access

Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord üht

Arvutiõpetus

7

pdf

Tõenäosusteooria ja statistika

1. Tõenäosus ja tema leidmise näiteid arvutusvalemite abil Sõltumatute katsete kordamisel saadavat suhtelise sageduse piirväärtust kutsutakse sündmuse A toimumise tõenäosuseks P (A) := lim mn n Sündmus, mille toimumise tõenäosus on 0 võib aset leida lim n1 =0 n n-1 Sündmus, mille toimumise tõenäosus on 1 ei pruugi alati toimuda lim =1 n n Tõenäosus, et toimuvad nii sündmused A kui ka B, P(A B), on leitav valemiga P(A B) = P(A|B) P(B) Kui A ja B on teineteisest sõltumatud: P(A|B)=P(A) ja P(A B) = P(A) P(B) Tõenäosus, et toimub kas sündmus A või sündmus B, P(A U B), on leitav valemiga P(A U B) = P(A)

Tõenäosuse ja statistika algkursus

17

doc

Pascali põhitõed

PASCAL 1. loeng. Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi. + Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili õpetav, kergesti loetavad programmid. Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel. - Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. -> suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta" on raske/võimatu. Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides. SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal. Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest. Iga lause on soovitav kirjutada eraldi reale, rea lõpus vajutada -klahvi. ·Üldiselt iga lause lõpus semikoolon (;), esineb erandeid. ·Suur- ja väiketähed on erinevad märgid: 'A' ja 'a' on kaks ise asja. Programmilaused (võtmesõnad) - program,

Informaatika

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v

Programmeerimine

16

xlsx

Biomeetria iseseisev töö 3

SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa

Biomeetria

14

doc

LAC-5700 Operatsioonisüsteemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.1 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 SISUKORD Ülesande tingimused..................................................................3 Programmi lähtekood.................................................................3 Programmi disaini kirjeldus.........................................................9 Katsed: 1. katse listing........................................................................10 2. katse listing........................................................................11 3. katse listing........................................................................12 4. katse listing.........................................

Operatsioonisüsteemid

348

pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus

Kommentaarid (0)