Jaan Tõnisson (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Jaan Tõnisson

Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007  Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1890. aastal liitus J

Ajalugu

15

ppt

Jaan Tõnisson (esitlus)

Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees  Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega.  Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga.  Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust.  Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna.  Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse.

Ajalugu

3

doc

Jaan Tõnisson

ISIKLIKKU Jaan Tõnisson (sündis 22. detsembril (vana kalendri järgi 10. detsembril) 1868 Tänassilma lähedal Viljandi vallas, surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. aprillil 1910 Hildegard (Hilda) Lõhmusega (1890­1976). Neil sündis viis last: pojad Ilmar (1911­1939), kes tapeti oma naise poolt, Heldur (1912), kes on üks rikkamaid eestlasi maailmas, ja Rein (1918­1934), ning tütred Hilja (1915) ja Lagle (1922). Kodus valitsesid vennastekogude kasin ja kompromissitu vaim ning rahvuslik meelsus. ÕPINGUD Tõnisson õppis 1878­1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna

Ajalugu

25

doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

...........lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises...lk13 Rahvuslik liikumine 1880. aastate algul......................................................lk15 Rahvuslik liikumine venestamise tingimustes...............................................lk16 Villem Reiman...................................................................................lk18 Jaan Tõnisson....................................................................................lk19 Kasutatud kirjandus..............................................................................lk25 2 Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj. keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega

Ajalugu

8

pdf

Vabadussõda, Kontsantin Päts

Sarnane keskse parempoolse koalitsioon kolmel tsentristlikul parteil kestis uuesti, kuni Eesti Tööpartei lahkus koalitsioonist, sundides Päti 26. märtsil 1924 astuma. Otto August Strandman oli avalikult kritiseerinud Pätsit tema rolli eest korruptsioonis Eesti Pangas ja majanduslikus mõttes. kaubanduspoliitikast Venemaaga. Päts hoidis seitse aastat kontoripoliitikast eemal.Tema partei toetus ei langenud. 15. detsembrist 1925 kuni 9. detsembrini 1927 oli riigi vanem Jaan Teemant talupidajate kogudest. 1926. aasta valimistel võtsid talupidajate assambleed taas 23 kohta ja Jaan Teemant jätkas vanemana. Juba 1927. aastal kritiseeris Päts Riigikogu liikmeid, öeldes, et nad on põhjustanud pigem valitsuse koalitsioonide ebastabiilsust kui ideoloogilisi erinevusi.Põllumajandustootjate assamblee kuuendal kongressil 1929. aastal oli partei vastupanu August Rei vasakpoolsele valitsusele ja Päts nõudis muuhulgas põhiseaduse,

Ajalugu

3

rtf

Eesti Ajalugu

tõus, mida soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. 1914 oli Eesti enimaarenenud tööstuspiirkond Venemaal. Enamus toodangust läks venemaa turule. Kaubanduses jäi Tallinn tähtsaimaks sisseveosadamaks. Väljaveosadamaks kujunes Pärnu. Veelgi arenes sisekaubandus. Tööstuse arenemine ja talurahva sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Tähtsamaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902. a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks. 5-6. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon. 1890. a keskel hakkas venestussurve nõrgenema, rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ning selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. 1896. a. lahkus Postimehe toimetaja ametist K-A Hermann. Selle ostsid ära Tartu rahvuslaste juhid ning kutsusid uueks toimetajaks Jaan Tõnissoni (1868-1941)

Ajalugu

15

docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)

Ajalugu

Kommentaarid (0)