100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
208 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Absolute
Õppematerjali autor
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga
Kõige kurja juur on rahaahnus Režissöör Arko Okk ,,Ristumine peateega’’ 1999. Vaatasin filmi ,,Ristumine peateega’’. Film põhineb Jaan Tätte näidendil ,,Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest’’. Peaosades mängisid Andrus Vaarik, Piret Kalda ja Jaan Tätte. Filmi peamine kurja juur oli rahaahnus. Noored teelised Laura ja Roland otsisid öömaja Osvaldi juures. Osvald oli aga kiindunud Laurasse ning pakkus Rolandile miljon dollarit naise eest. Alguses Roland kahtles, kuid oli viimaks tehinguga nõus. Kui Laura sai teada, et Osvald hoiab suures koguses raha enda majas, siis läks ka naine rahast pöördesse. Ta soovis Osvaldit enda kavaleriks. Mida Roland ja Laura ei teadnud, oli see, et raha ei olnud tegelikult üldse Osvaldi kuuluvuses, vaid
armastajapaarist mõtlesid nüüd vaid rahast. Nad olid valmis ka üksteist maha jätma, et see kätte saada. Saades aru, et nad on liiga kaugele läinud, otsustavad nad raha ära jagada. Tuleb välja, et see raha kuulus hoopis kellelegi teisele. 3. Kirjuta umbes 50sõnaline arutlus, mis lähtub teose ideest ja käsitleb probleemistikku. Pahatihti on inimestele raha esmatähtsam kui inimesed nende ümber. Teoses „Ristumine peateega. Piirangute lõpp“ on selgelt näha, kui tähtsat rolli mängib raha inimeste elus. Olles üksteist siiralt armastanud segamatult ja saades teada, et lahku minnes saab palju raha, läheb armastus meelest ja raha mängib siis põhirolli. Raha eest tõelist armastust osta ei saa, ükskõik kui palju seda raha on. 4. Vaadanud filmi, vasta järgmistele küsimustele: a) Osvald Rolandile: „ Kuidas toonekurg käib?“ /---/ „ Masendav. Kohutav
Kallavere Keskkool Referaat JAAN TÄTTE Autor: Kerttu Nairismägi Juhendaja: Hille Oona Maardu 2013 1. Sissejuhatus Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, valisin Jaan Tätte. Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära osad lavastused, luuletused ning näidendid. Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks
2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonn
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestma
Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa Jaan pannud ta aga kooli, et poisist kaupmees tuleks. Meding läks aga oma rahade eest Tartusse arstiks õppima. · Laura räägib vana naisega Medingust. Vana naine kiidab Medingu lahket südant. · Dorothea Palmer ja Edvin Palmer tülitsevad kuna naine tahab jälle reisile minna. Mehel puuduvad finantsid naise soovi täitmaks. (Valetab, et peab minema haigust ravima) · Meding kontrollib naise tervist, tunnistab terveks. · Laura läheb peale rahutut ööd kerjuspoisi juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid