Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaan Pühvel "Võrdlev mütoloogia", Vana Kreeka lühikokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Lõik failist

Jaan Pühvel-Võrdlev mütoloogia- Vana Kreeka lühikokkuvõte #1 Jaan Pühvel-Võrdlev mütoloogia- Vana Kreeka lühikokkuvõte #2 Jaan Pühvel-Võrdlev mütoloogia- Vana Kreeka lühikokkuvõte #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tõnis Koit Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte Vana Kreeka mütoloogia ja religiooni eripärasusest sulamist. Vana Kreeka jumalate lühitutvustus ja päritolu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Vana-Kreeka religiooni ja mütoloogia konspekt

Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. ­ Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 ­ 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. ­ Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 ­ 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I ­ II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C

Kreeka religioon ja mütoloogia
thumbnail
5
docx

Olümpose jumalad

Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. (Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Kaksteist olümplast - taevalik perekond

"välgusilmne". Kolmest neitsilikust jumalannast oli tema kõige tähtsam ning teda kutsuti neitsiks Parthenoseks ja tema templit Parthenoniks. Hilisemas poeesias on Athena tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Ateena oli Pallas Athenale kuuluv linn; oliivipuu, mille ta lõi, oli tema puu, öökull tema lind. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Teda kutsuti "suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist". Apollon on ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustab Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; samuti on ta tervendaja, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusejumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt,

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Kaksteist olümplast

pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest

Kirjandus
thumbnail
18
doc

Kaksteist olümplast - Taevalik perekond

Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Homeros laseb Poseidonil öelda, et tema valitseb merd, Hades surmariiki, Zeus taevast, ent Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter)

Kirjandus
thumbnail
13
doc

Referaat - Kreeka jumalad ja kangelased

................................................ 13 4 Maailma loomine Kaos ja Gaia Alguses oli taevas ja maa. Kuid mida enne seda näha võis, ei osatud öelda. Nimetati vaid, et Kaos ehk tühjus, eimiski, hiigelsuur haigutus. Mis see Kaos siis õigupoolest on? Või mis ta pole? Kaos ei ole lõputu ilmaruum ega universum, kosmiline süsteem ega ka mitte isik, nagu Kreeka jumalad. Kaos on määramatu pimedus, just seepärast ei saa Kaosest pilti luua. Kõik, mis meil on, on "sündinud" Kaosest. Arvatavasti oli just Gaia see, kes Kaosest esimesena sündis. Gaia, laiarinnaline Maa suutis kanda suuri ja raskeid koormaid. Kreeklaste silmis on ta vana naine, kes on kõigi inimeste ema: Gaia nad sünnitab ja suures võtab nad samuti endasse. Ta kaebleb ja kannatab vaikselt oma laste saatuse pärast. Titaanid

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Vana-Kreeka Jumalad

Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun