Jaan Poska
(24.jaanuar 1866- 7.märts 1920)
Jaan Poska
Jaan Poska 24.01.1866- 07.03.1920. Ta sündis 12-
lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna
kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti
venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid
läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega,
kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et
Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti
keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur
eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus.
Hariduskäik
Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka
poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil
Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja
keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem
ja odavam tee oma poegade koolitamiseks.
Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium,
seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin pihl
Õppematerjali autor
Pühajärve Põhikool Referaat Jaan Poska Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi
Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Tema perekonna kodune keel oli vene keel. Ta kasvas üles täiesti venevaimulises õhkkonnas, sest ta vanemad käisid läbi peamiselt preestritega ja nende perekondadega, kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi · Tema algatusel loodi linnade liidu osakond · Edukas sõjaülesannete täitmisel Kubermangu komissar · Märtsist oktoobrini 1917
C. R. Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Jaan (Ivan)Poska Referaat Koostaja: Ats Hanst Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Jaan Poska, üks Eesti isadest. Kõige sagedamini teatakse teda kui Tartu Rahu allkirjastajat ja suurt patriooti. Kasvanud venelaste seas üles ning seotud õigeusuga, sai temast siiski täiuslik eestlane. Tundus isegi naljakana, et suur Eesti härra kõneles vene keelt nagu emakeelt, kuid eesti keele hääldamisega oli tal küljes vene aktsent. Eduard Laaman, kes 1930. aastatel uuris Jaan Poska rolli Eesti ajaloos, hindas tema elu ja tööd järgnevate
Miks Saksamaa kaotas sõja? Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel Antanti ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele USA sõttaastumine 1917 tagas uue tugeva jõu Antanti poolel Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem. Pariisi rahukonverents 1919. jaan 1920. jaan Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid: Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides
Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissariks Riia linnapea Anders Krasnaks. Võimu eestistamine - enamik juhtivatest ametikohtadeks läks eestlaste kätte. Poska korralduseks määrati Põhja-Eestis maakondadesse maakondade komissarid ja miilitsat, kes olid kõik eesti rahvusest. Otsest määramist Lõuna-Eestis ei toiminud, seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme
Polütehnika. 1890ndatel EUS'is oli 50 aktiivset liiget ning oli paljud tudengid kontaktis, tegelesid kõnepidamisega. 1890ndatel aastatel rajati mitte formaalne rühmitus Jaak Soon, kuhu võeti vastu tudengeid, kes ei tahtnud minna EUS'i või ei võetud vastu. Üks tuntumatest liigetest on Konstantin Päts. 1897 alustas tegevust Peterburgi Eesti Üliõpilasselts, mis ühendas kõiki Peterburgi kõrgkoolides olevaid eestlasi. Tartu renessanss (Villem Reiman, Jaan Tõnisson, Postimees): Eestlaste haritlaste selts eesotsas Jaan Tõnisson ja Willem Reiman ostsid ära ajalehe Postimees, aastal 1896. Jaan Tõnisson koondas oma mõttekaaslasi enda ümber ajalehe toimetamiseks. Ta püüdis kujundada ajalehele uut palget. Jaan Tõnisson ja Willem Reiman olid mõlemad pärit Viljandimaalt, lõpetasid Tartu Ülikooli (Tõnisson õigusala, Reiman usuline ala). W. Reiman oli Kolga-Jaani kirikus aga J. Tõnisson sai Venemaal kohtuametnikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid