Jaan Kaplinski lapsepõlv (2)

Jaan Kaplinski lapsepõlv.
Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hil-jem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti . Nii J.K. isa kui ema olid segavereli-sed. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pidas avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjan-dust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Looming". Ta oli pidand ka fakultatiiv-loenguid Euroopa kultuuriloost, mida omal kombel viiskümmend aastat hiljem kordas tema poeg "tõlkekabineti" sildi all 1983 - 1986. Isa vanaisa Edward Kaplinski (1834 - 1879 ) oli arhitekt , te-ma vend Leon Kaplinski (1826 - 1873) - maalikunstnik ja kirjanik, 1863. aasta ülestõusust osa-võtja, kes hiljem elas pagulasena Pariisis. Kaplinskite perele kuulunud Leon Kaplinski portree, mille oli maalind nimekas Poola kunstnik Henryk Rodakowski, hävis Tartus sõjatules. Isa isa Zygmunt Kaplinski oli olnd inseneriharidusega ja juhtind sajandi alguses aktsiaseltsi "Prodameta" Sankt-Peterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K. naise ja poja mõneks aastaks elama Šveitsi, Zürichisse, kus neil oli kontakte ka Vladimir Uljanoviga, hiljem Lenini nime all tuntud riigikukutajaga. Tänu sellele ja hilisemale ilmasõjale ja revolutsioonile Venemaal käis Jer-zy Kaplinski koolis mitmel pool: Poolas, Venemaal ja Sveitsis.
J.K. ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan K. esivanemate hulgas päriseestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp ( 1877 - 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaber-külas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann.
Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971 ) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlveni-mi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt.
Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnud vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem . Jaan õppis Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas natuke aega Rõngus õpetajana, pidi siis ateistlike vaadete pärast õpetajaametist loobuma ja hakkas tegelema äriga. Ta alustas raamatukauplusega Valgas , istus revolutsioonilise tegevuse pärast 1906 Pihkvas vangis, jätkas aga edukat äritegevust kuni 1940. aastani, sellest suurema osa aega Tartus, kus talle kuulus Raudsepa raamatukauplus Küüni tänavas, spordiriistade vabrik ja hulk muude ettevõtete (Tartu Pärmivabrik, a-s Extractor) aktsiaid . Perekond elas algul Tartus Tiigi tänaval (maja on sõ-jas hävind), siis ostis Jaan R. Tartu külje all asuva maja, mille 1912 oli soome arhitekti Valter Thomé projekti järgi lasnud ehitada Aino Kallas, kes seal, alguses Kallaste , siis Lastela nime kandvas majas kuni 1918. aastani ka elas. Seal majas möödusid Jaan Kaplinski esimesed elu-aastad ja sealt on pärit tema elu esimesed suvised mälestused. Pere pidi Saksa sõja-väe nõudmisel majast lahkuma 1943. aasta lõpus. Nüüd on maja Kaplinskitele kui Raudseppade pärijatele tagasi antud.
Raudseppade peres oli neli last, kellest üks, Mart, suri üliõpilasena. Leo õppis õigusteadust ja töötas juristina Tartus ja Tallinnas, hakkas hiljem ikka rohkem tegelema lauluga. Tütar Eva oli arenguhäirega ja töötas nõukogude ajal lihttöölisena. Nora Raudsepp hakkas noorena õppima tantsu ja täiendas end 1920ndatel ja 30ndatel aastatel sel alal Saksamaal Essenis ja Pariisis. 1930ndate lõpul tutvus ta lektor Jerzy Kaplinskiga. Nad abiellusid 1938. aasta märtsis, abielu tunnistajaks ja hiljem poeg Jaani lepitud ristiisaks oli itaalia keele lektor, hiljem kirjaniku ja aja-kirjanikuna tuntud Indro Montanelli. Noorpaari tabas II ilmasõda Poolas, kust nad pärast Poola riigi hävingut pääsid Eestisse. Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt töötas Jerzy Kaplinski vene keele õpetajana Tartu koolides . 23. juunil 1941 ta arreteeriti, nagu selgub NKVD toimikust, "et vältida võimalikku vaenulikku tegevust". Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust ta oleks pidanud vabastatama kui Poola kodanik, kuid millegipärast jäi vabastamata ja suri - mõnede andmete järgi laagris 1943 või 1944, teiste järgi vabastatuna teel Poolasse 1944 või 1945. Nii kasvas Jaan isata , nagu paljud tema eakaaslased Eestis ja mujal Euraasias. Teised omaksed pääsesid küüditamisest ja vangistusest. Onu Leo, kes oli Saksa sõjaväes, tegi läbi taganemise Tsehhimaani, vangilaagri, töötas puusepana Ameerikas ja töölisena Rootsis. Tal ei olnud lapsi, nii on Jaan oma vanavanemate ainus järeltulija. Jaani ema kaotas küll oma mehe tõttu võimaluse töötada prantsuse keele õpetajana ja pidi otsima muid võimalusi end elatada, töötades mitmeid aastaid 1950ndate alguspoole veterinaarbakterioloogia laboratooriumis. Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on - nagu nimetatud - seotud vanaisa kodu Kallastega.
Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis lapsepõlves mitmel puhul. Mõtles näiteks, kas siis, kui maailmas oleks ainult sinine värv, sinine oleks üldse sinine: tundis, et sinine on sinine vaid seetõttu, et on olemas muud värvid. Algkooliõpilasena sai selgeks, et on värvipime – daltoonik. See on ehk üks põhjusi, miks see küsimus talle oluline oli. Jõudis oma peaga lähedale ka Zenoni apooriatele. Nimelt küsis endalt, kuidas saab noatera üldse ära lõppeda. Tera läheb aina teravamaks ja veel teravamast saab olla veel teravam . Talle tundus, et sellisel "veel teravam olemisel" ei saa olla lõppu, niisiis ei saa nagu olla lõppu, äärt ka noal. Ometi on teral serv, äär. Midagi ei klappinud.
Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänavas, alguses oli nende aadress Ülikooli 19 - 2, hiljem 15 - 2. Ka sellest majast ja naabritest on kirjutand ta oma raamatus "Kust tuli öö". Inimeste nimed on muudetud: Leo Pihlapiks on ta nimetand Laur Pehapi, kes oli maja endise omaniku proua Pehapi poeg. Nad elasid kahes toas, köök ja muud kõrvalruumid olid mitmele perele ühised. Hästi mäletab ta veel perekond Bochmanne, kes elasid kahes toas köögi kõrval ja kellel sündis tütar, kellele ta ema aitas leida ilusa nime - Bianca . Mänguseltsilisi tal omas korteris siiski ei olnud kui jätta arvestamata Pehapite kass Ants ja Bochmannide koer Kärr. Veidi suhtles maja teises otsas elava rätsepmeister Uuseni poja Tõnisega ja vahel juhuslikult muude lastega mitme maja ühisel õuel, kuhu pääses kino Ateen (hiljem "Saluut") vastast. Sinna õuele pidi laduma oma talvepuud, mis pärast riidas kuivamist viidi keldrisse. Keldrist tassis tädi Eva nad üles teisele korrusele ja keldris mängis vahel lastega peitust. Maja pööning jäi tal läbi käimata,