6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Tippjuhid- firma globaalsete tegevuste suunamine Esmatasandijuhid- juhtida operatiivtoimingute elluviimist ning nende täitmistkontrollida Suurettevõttejuht- kordineerib tööd ettevõtte ja selle nõukogu vahel, esindaja roll Väikefirmajuht-tihtipeale ettevõtte omanik, ülesanded on tehnilisemad ja universaalsemad. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Frederick Winslow Taylor, Henry Ford. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik- tähelepanu all tööviljakuse tõstmine
...ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ...ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F. Taylor, 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb
ning esmatasandi ja tippjuht? Esmatasandijuhil on tähtsamad - tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil on tähtsaimad - kontseptuaalsed oskused. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond
ning juhtija-eestvedaja rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised uskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: kes olid kookonna rajajad? Rajajad: F.Taylor, H.Ford, H.Gantt. Teadusliku juhtimise põhiideed: töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Tööliste ja juhtkonna vaheline koostöö. Konkreetne tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
väikefirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida. Suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda stuktuurselt ja tegeleda ideedega. Esmatasandijuhil on tähtsamad ja vajalikumad oskused, just tehnilised oskused. Tippjuhil on vaja kontseptuaalseid oskuseid enim. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise, valiku, treenimise ja kontrolli eest,
on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimise kui protsessi mõiste - inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine, otsustamine, delegeerimine, koordineerimine
rolli. Väga harva infojjagaja rolli Väikeettevõttes tuleb juhil täita kõige sagedamini ressursside jagaja rolli, seejärel sidepidaja rolli, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem uendaja rolli Tippjuhtide jaoks on olulised kontseptuaalsed oskused ja vähem tähtsad tehilised oskused. Esmatasandi juhtidel on see vahekord vastupidine 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna pohiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor- lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega 4 põhiprintsiipi: 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida 2. Töötaja (oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad), seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada 3
otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: •Organisatsioonisisesed protseduurid. •Alluvate kompetentsus. •Eesmärkide standardsus •Töö iseloom •Ekspertide, spetsialistide olemasolu 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand-kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: •Organisatsiooni suurus •Tööjaotuse sügavus •Alluvate tegevuse kooskõlastamine •Kontrollimise vajaduse määr •Juhtimisulatus 13. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1
Kõik kommentaarid