JOHN LOCKE, Teine traktaat valitsemisest (0)

1 Hindamata

Lõik failist

JOHN LOCKE , Teine traktaat valitsemisest
Kulla Kroon 10HP

Milised on põhilised teemad, mille üle Locke tekstis arutleb? Locke arutleb poliitilisest võimust,loomu-ehk vabaduseseisundi ja sõjaseisundi erinevusest ja nendest üldiselt.Ühiskonna ja poliitilise võimu mõjust kahele viimasele seisundile ning vabadusest.

Millise võimu (alg) allikaga Locke ei nõustu? Locke ei nõustu R.Filmeri õpetustega, et valitsejavõim on tulenenud Jumalast ja kõik maailma valitsejad on saanud oma võimu pärandina Aadamalt.Samuti ei nõustu Locke sellega,et võimuvalitsejal on absoluutne võim oma alamate elude,vabaduse ja varanduse üle ning see, nende tahe , on muutumatu ja jumalik .Ei ole ju enam maailmas perekonda, keda saaks pidada vanimaks või võimu pärijaks,seega on Locke arust vale arvata,et kogu võimu allikas on Aadamalt tulnud.

Mida peab Locke poliitiliseks võimuks? Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma seisukohta.Poliitiliseks võimuks peab Locke õigust(ka kohustust) teha seadusi, mis karistaks pahatahtlikke ja kaitseks süütuid.Luua ühiskonnas nende seadustega ühtsus ja tugevus kaitsa oma omandit (riiki) võõramaise eest.Nõustun,et selline peaks olema poliitiline võim,sest on ju rahvas see, kes teiste seast valitseja välja valib.Kui poliitiline võim tegutseb nii, nagu Locke siin seda on selgitanud siis toimib ka riik.

Mida peab Locke loomuseisundiks? Selgitage oma sõnadega.Locke peab loomuseisundiks inimese elus olukorda, kus inimene otsustab ise oma vara,tegevuse ja isiku üle.See on ka täieliku vabaduse seisund, sest inimene ei pea kellegilt luba küsima, ega kellegi soovide järgi tegutsema.Inimesel on küll täielik vabadus, kuid ta ei tohi hävitada teise inimese vara või elu.

Mis toob inimesed Locke'i arvates loomuseisundist välja? Kus see toimunud on?Inimene tuleb loomuseisundist välja, kui ta astub teiste inimestega ühte kogukonda .Seal tegutsevad inimesed koos ja otsustavad asju koos, mitte ei tegutse oma mõistuse ja tahte järgi.
Kuime midagi ihkame on see meil loomuses ja soovime seda saavutada.Seega leitaksegi keegi teine ja saavutatakse seda koos, mis tähendab ka loomuseisundust välja tulekut.See on toimunud tänapäevases maailmas kus on moodustunud poliitilised ühiskonnad.

Mis on sõjaseisukord- kuidas see tekib ja kuidas sellest välja pääseda?Sõjaseisund on seisund inimeses,kus tal on teise inimese vastu vaen ning soov teda või tema vara hävitada.See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed seadustele ja kus õiguste järgi saab tegelik kannatanu hüvitist ja ilmselt sellega lõpeb ka süüdlase tahtmine sõtta uuesti astuda.Ükskõik kuidas ka neid otsuseid ei tehta , keegi tunneb ikka, et tema vastu on tehtud ülekohut.Loomuseisundis võib inimene oma loomupäraselt kohut ise mõista ja võtta elu siis kui ise heaks arvab .

Kuidas mõistab Locke vabadust ühiskonnas? Selgitage oma sõnadega. Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma arvamust.Vabadus ühiskonnas ei võrdu kindlasti loomuvabadusega.Vabadus ühiskonnas tähendab elada oma elu võimude poolt kehtestatud seaduste järgi, kuid teha oma vabasid valikuid asjade osas mida seadused ei piira.Samuti ka mitte lasta oma otsuseid mõjutada teistel inimestel. Elades ühiskonnas,kus kehtib valitsuskord ja seadused, ei saakski me mõelda vabadusest kui tahtest teha seda, mida hing ihaldab.Siis me võiksime minna metsa elama ja loota ainult jumalale , kui keegi meilt midagi võtta tahab.Iga inimene, kellel on soov elus hakkama saada teab,et ta ei saaks seda teha üksi.Nende jaoks pole seaduste järgimine vabaduse piiramine vaid ainus asi, mida me saame ühiskonna heaks teha, kes meid aitab kui vaja.Seega, ei tunne nad ka seda, et nende valikud oleks piiratud.See annabki minu jaoks tähenduse vabadusele ühiskonnas.

Locke'i sõnul pingestas põlluharimisele üleminek inimestevahelisi suhteid ja ühiskondliku leppe sõlmimise tulemusena tekkis riik, mille ülesandeks on kaitsta tööga saadud (eraisiku) omandit.Täidesaatev (kuningas) ja seadustandev ( parlament ) võim peaks olema lahutatud. Kas tema mõtted sarnanevad tänapäeval valitsevale olukorrale? Põhjenda oma vastust.

Kas te nõustute Locke'i mõtetega? Põhjendage oma seisukohta pikemalt .Nõustun Locke’i mõtetega inimeste seisukohalt;et inimesel on loomuseisund ja ka sõjaseisund.Mõlemais neis on see inimese enda valik kas ta tuleb sealt välja või mitte.Tavaliselt juhtub see siis, kui loomuseisundi puhul pole meil seda, mida ihkame või vajame abi mujalt,või siis sõjaseisundis aitab meil sellest välja tulla üksnes meie endi jaoks õiguse jalule saamine.On ka inimesi, kes loomuseisundist väljuda ei suuda.Nad võivad küll lubadusi ja kokkuleppeid teha, kuid tegelikuses on nad siiani loomuseisundis, juhuks,kui teine osapool lubadustest kinni ei pea.Poliitilise ühiskonna võimuga nõustun ma osaliselt.Nii nagu Locke’i seda kirjeldas, on see ainult piltlikus riigis.Väga paljud võimu omajad tegutsevad loomuseisundis.Võib-olla see tõttu nad valitsejad ongi...?

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

JOHN LOCKE-Teine traktaat valitsemisest #1

JOHN LOCKE-Teine traktaat valitsemisest #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kullak Õppematerjali autor

john locke maailmavaataed vabaseisund sõjaseisund JOHN LOCKE

Sarnased õppematerjalid

doc

Seminar John Locke

2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta

Filosoofia

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

leppe), siis kus lõpevad inimvabaduse piirid? Kas ja milles peaksid inimesed ühiskonnas olema võrdsed? Millised poliitilised kohustused on ühiskonna liikmel ja kodanikul? Et mõista, mida võidavad inimesed ühiskonnast arutletakse ka selle üle, milline oleks inimeste olukord ilma ühiskonnata ja riigita (nö looduslikus seisundis või loomuseisundis). 3) Küsimus valitsemisest, millised on valitsuse ülesanded/funktsioon (miks on valitsemist vaja, mis ülesandeid ta täidab) ja kuidas oleks valitsemist õige ja kohane korraldada, milline valitsemine on legitiimne nt Iraagis, aga paljuski ka Venemaal on rahvas toetanud tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua

Õigus

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

kui üks valvur olla saab, käsitöölisel on oma õnn ning käsitööline ei saagi kunagi olla õnnelik valitsejana, siis ta ei teostaks oma kutsumust). Elukestev õpe kui ümberõpe vastavalt turuvajadustele, on Platoni nägemuses mõeldamatu. Loodus on andnud inimestele nii õnne kui vastutust erinevalt. Valitsejate kohustuseks on valvata rikkusest ja vaesusest tulenevate kurjuste vastu (esimene toodab luksust/laiskust, teine kadedust/õelust). Kui sõdurid on õppinud teadma, mida tuleb karta ja mida mitte ning omandanud vastava väljaõppe, siis suudavad nad võita palju arvukama armee. ,,Iga indiviidi tuleb rakendada selleks, milleks loodus teda on kavandanud, üks üheks tööks, siis teeb iga inimene oma tööd ning on üks ja mitte mitu, nii on kogu linn üks ja mitte mitu." Haridus Kogu hariduse idee seisneb selles, et ühendada tuleb kaks asja - loomupärased anded ja väljaõpe

Õiguse filosoofia

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Nt: kui keegi ütleb, et ,,on tõsi, et sajab" siis, keegi kinnitab, et sajab. 46. Väljenduslik otstarve Strawson: fraasil ,,on tõene" veel ka väljenduslik otstarve: - ,,on see tõsi, et ..." - ,,on see ikka tõene, et .." - ,,kui seeon tõsi, no siis ma küll ei tea" ,,tõene" funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajane ( a la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid. Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui ta väidab, et tõde pole midagi sellist, millest tuleks teha mahlane teooria,

Filosoofia

docx

Euroopa ideede ajalugu

· Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus.

Euroopa ideede ajalugu

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

 Ludwig Wittgenstein  Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol.suhteid  John L. Austin (1911-1960) “kõneaktide” teooria: Oeconomica- perekond Lokutiivne akt. Asjade nimetamise funktsioon Politica – ühiskond, pol.fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine)  Milleks ideede ajalugu? 

Filosoofia

doc

Euroopa ideede ajalugu

1. Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas

Euroopa ideede ajalugu

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee. Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks. 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Agape ja Eros. Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. Vastandumine senistele võimusuhetele: "Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlasiks saavad ta omad kodakondsed

Ühiskond

Rohkem sarnaseid