Jalaväebrigaadi struktuur ja põhirelvastus. ··· ··· ··· ··· ··· ··· CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseopera
''; pöörded tehakse nii paigal kui ka liikudes. · ``ÜMBER-PÖÖRD!'' - pööratakse paigal olles vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180 kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm. *Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon. Sõdurid on üksteise taga ja moodustavad ühe sirgjoone Jao kogunemine joonele:
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS
33 51 75 16:48 51 81 21:48 12 30 2. VÄLIOSKUSED 2.1 SÕDURI VARUSTUSE PAKKIMINE Aluseks on võetud Sõduri baaskursuse õppekava (kinnitatud kaitseväe juhataja kk 29 jaanuar 2003 nr 30) peatükk 9 välioskused instruktori käsiraamat. RAKMED. Vöörihm Neid on kolmes eri pikkuses (vöörihma paremal esiosas asub number I-III) Traksid · traksid koosnevad kas ühest või kahest osast sõltuvalt rakmete mudelist. · trakside külge saab kinnitada 1-2 seljakoti küljetaskut (seljale) kuhu paigutatakse kogu ülesande täitmiseks vajalik varustus. Taskud Vöörihmal asetsevad (Pilt 2.1): · vasakul pool kaks salvetaskut, kummaski taskus 2 salve (nr 1, kasutusel kaks mudelit)
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
KVÜÕA Refereering Balti Kaitsekolledzi taktikaliste tingmärkide käsiraamatust Kpt Ülo Raudmäe 2001 EESSÕNA NATO on lõpetanud uuele käsiraamatule APP-6(A), STANAG 2019, taktikalised tingmärgid ülemineku ja kasutab neid igapäevases planeerimis- töös. Käesolev käsiraamat on juba kasutusel enamuses NATO riikides. Balti kaitsekolledzis kasutatakse antud taktikali tingmärke alates kolmandast staabikursusest. Käesolev refereering käsiraamatust on mõeldud kasutamiseks Balti Kaitse- kolledzis õppetundides ja väliharjutuste ning sisaldab APP-6(A) tähtsamaid osi ja annab ülevaate tähtsamatest uutest reeglitest ja tingmärkidest. Ta ei asenda dokumenti APP-6(A) , mis on ja jääb alusdokumendiks. KVÜÕA-s on seekordne tõlge esimene ja see pole lõplik
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940......................................
Tippu jõudmine eeldab aastatepikkust harjutamist ja suurt tahtejõudu. Rahvusvahelise tasemega vehkleja karjäär võib kesta 15-20 aastat. KASUTATUD KIRJANDUS 1. A.Allas, H.Einasto, A.Kasesalu jt. Laste- ja noorteentsüklopeedia III 2008 TEA 2. C.Oxlande, D.Ballheimer jt. Olümpiamängud. Silmaring 2000 Koolibri 3. M.Jõeste, Ü.Karu, U.Masing jt. Õpilase teatmeteos ENEKE IV 1986 Valgus 4. T.Kraut, A.Nilk, S.Andersoo jt. Sport Täielik illustreeritud käsiraamat. 2006 Pegasus 5. V.Lään Olümpiamängud 38 suvise olümpiaala reeglid 2004 Eesti Entsüklopeediakirjastus Pildid
Kõik kommentaarid