Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (17631832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (18861971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud
aastatel realismi ja romantismi läbipõimumise probleemiga XiX sajandi eesti autorite puhul, kuid ta eelistab mõistetavatel põhjustel realismi ja otsib „sisemisi seaduspärasusi”, mis viisid selle kui täiuslikuma tõe tunnetamise vahendini kirjanduslikus kunstis (nirk 1962). kuid selle asemel et konstrueerida seaduspärasusi ja sidusust, mis annavad tulemuseks, nagu nägime, järjepideva hilinenud arengu, oleks vaja teoretiseerida hoopis ebakoherentsust, laene, katkestusi ja hübriide. sellisele vaatele XiX sajandi kirjandusest rajab teed märt Väljataga käsitlus juhan Liivi „Varjust”. Liiv on üks neid XiX sajandi lõpu kirjanikke, kelle paigutamisel realismi ja romantismi jaotusesse on kirjanduslool alati raskusi olnud. tuglas heidabki talle ette stiiliühtsuse puudumist. Väljataga
Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui
Sellist sündmuste arenemise ajalis- põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku seost, vaid lähtuvad kunstilistest eesmärkidest. Näiteks alustatakse teost tagajärgede kirjeldamisest ning alles seejärel esitatakse nende põhjused. Kindlatel kunstipõhimõtetel üles ehitatud teose sündmustikku nimetatakse süzeeks. 2. Vabalt valitud teose analüüs A.dumas"Kolm musketäri" Alexandre Dumas - isa (1803-1870), üks möödunud sajandi esimese poole prantsuse kirjanduse liberaalse- romantilise suuna esindajaid, alustas oma loomingulist teed perioodil, mis eelnes 1830. aasta revolutsioonile Prantsusmaal. Dumas oli oma nooruses Hugo kaasvõitleja ja koos temaga aitas kaasa klassitsismi väljatõrjumisele prantsuse teatri lavalt. Dumas oli üsna viljakas draamakirjanik, kuid eriti populaarseks on ta saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega
,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid )
Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna
Kõik kommentaarid