Kross kirjutab eesti ajaloo ainelisi raamatuid. Sest ,,meie minevikust on päevavalgele toomata nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda". Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad (Masing, Peterson, Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock, Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb). ,,Klio silma all" 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased,
Lugemiskontroll Jaan Kross ,, Taevakivi" "Taevakivi" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus. "Taevakivi" jutustab ühte lugu kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid
Pärnu Ühisgümnaasium Referaat kirjanduse ainel Jaan Krossi luulekogu ,,Söerikastaja" Pärnu 2011 Sisukord 1.1 Jaan Kross...................................................................................................................lk 1 1.2 Elulugu........................................................................................................................lk 1 2 Teose üldiseloomustus................................................................................................lk 2 3 Luuletused...................................................................................................
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett -
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Nt luuletus "Kui õitsesid sirelid viimati õues" kogust "Trummipõrin" (1865), pühendatud Abraham Lincolnile. 1855 ilmus esikkogu "Rohulehed" vaid 12 luuletust. Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867)
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale
Kõik kommentaarid